Nõuanded paremate merepiltide jäädvustamiseks

Rannikufotograafia on põhjusega populaarne maastikufotograafia tüüp. Ranniku ja mere vaheline kontrast, merelt peegelduv valgus ja seeläbi tekkivad kujutised ning tihti kiiresti muutuv ilm muudab meremaastiku äärmiselt paeluvaks.

Itaalia fotograaf ja fotograafiaõpetaja Erik Colombo armastab meremaastike pildistamist. Ta kirjeldab end kui „360° fotograafi“, kes on töötanud kõikides fotograafiažanrites, alates pulmadest kuni kõrgmoe ja reklaamvideoteni, kuid tema suurim kirg on maastiku- ja loodusfotograafia. Ta on palju reisinud, et pildistada „meie kauni planeedi kõige metsikumaid ja ikoonilisemaid maastikke mägedest ookeanideni, liustikest vulkaanideni“. Samuti pühendab ta suure osa oma ajast oma oskuste ja arusaamade jagamisele kursustel, töötubades ja fotograafiareisidel.

Räägime selles artiklis Erikuga, et saada temalt nõuandeid eduka maastikufotograafia jaoks, ning jagame parimaid Canoni kaameraid ja objektiive rannafotode ning rannikumaastike jäädvustamiseks.

„Kompositsioon on kõige olulisem asi fotograafias, aga eriti merefotograafias,“ ütleb Erik. Ta soovitab enne piltide tegemist kohapeal veidi aega veeta. „Avastamine ilma kaamerata aitab väga palju,“ ütleb ta. „Alles pärast 20–30 minutit asukohaga tutvumist võtan seljakotist välja kaamera.“

Avameri võib päriselus olla lummav, kuid liikumatu pilt ei jäädvusta selle dünaamilisust. Otsige kaldalt elemente, et luua klassikaliste elementidega kompositsioone, nagu vaatamisväärsused eri kaugusel, asümmeetriline raamimine ja viitejooned. „Kivid sobivad ideaalselt dünaamilise kompositsiooni loomiseks,“ ütleb Erik, „ja lillede soojad toonid võivad mere külmadele värvidele pakkuda suurepärast kontrasti.“

Meremaastike puhul on ühtlane horisont pildi juures ülioluline. Paljudel kaameratel on elektrooniline lood, mille saab pildiotsijal või tagumisel ekraanil pildile kanda, et saaksite vältida kaldus horisonti. EOS R7-ga tuli kaasa automaatse loodi funktsioon, mis kasutab kaamera korpusesisest pildistabilisaatorit (IBIS) mis tahes kergelt kallutatud horisondi tasandamiseks, et kaadrid oleksid täiuslikud.

Olenemata kaamera mudelist soovitab Erik lülitada sisse võrgustikufunktsiooni, et kaadrid tasandada ja aidata rakendada klassikalisi kompositsioonitehnikaid, nagu kolmandike reegel või diagonaalsete pildielementide joondamine.

Tänapäeval on vertikaalne pildistamine täpselt sama tähtis kui horisontaalne, isegi maastike puhul. Erinevate sotsiaalmeediaplatvormide jaoks hästitoimivate piltide loomine on paljude fotograafide töövoo keskmes, kuid see on ka võimalus valida huvitavaid detaile, mis ei pruugi horisontaalsete võtete puhul nii ilmselged olla.

„Ma armastan vertikaalseid kompositsioone,“ ütleb Erik. „Need on huvitavamad ja vähem kaootilised kui horisontaalsed kompositsioonid. Selliste võtete puhul on oluline leida hea esiplaan lähivõtte jaoks, et foto oleks huvitav ja ainulaadne.“

Sama stseen võib anda väga erineva tulemuse, sest valguse intensiivsus, nurk ja värvus varieeruvad kogu päeva jooksul. Alati ei olegi nii, et üks aeg on pildistamiseks ainuõige, kuid varajane hommik ja õhtu kuldsed tunnid ning neile eelnev või järgnev sinine tund tagab huvitavama värvi kui tugev keskpäevane päike.

Varahommikul või õhtul pildistades saate jäädvustada eriti silmatorkavaid meremaastikke inimeste, puude jm maamärkidega või inimrajatiste siluette. Pariama detailsuse ja suurema loomingulise paindlikkuse saavutamiseks kasutage siiski sama lähenemisviisi nagu muude hämarafotode puhul – kasutage laia ava (madal f-arv), et sisse pääseks nii palju valgust kui võimalik, suurendage ISO-sätet ning valige kaamera, mis on loodud suurepäraseks jõudluseks hämaras, nagu Canoni sari EOS R System.

Siiski tekitavad sageli probleeme väga eredad tingimused (nt keskpäevapäikese sära), mitte hämarus. Selle jaoks on EOS R50-l jt Canoni kaameratel funktsioonid, nagu nutikas automaatrežiim ja HDR (High Dynamic Range, suur dünaamiline vahemik) võtterežiimid, mis sobivad suurepäraselt suure kontrastsusega pildistamiseks selliste eredate peegeldustega, mis sageli rannas tekivad.

Kui te ei saa vältida keskpäevase ereda valguse käes pildistamist, soovitab Erik kasutada ND-filtrit (Neutral Density, neutraalse tiheduse), et vähendada kaamerasse paistva valguse kogust. Talle endale meeldib kasutada ND1000 10-astmelist filtrit. „See filtreerib valguse kogust, et saaksite kasutada pika säritusega fotograafiat mere liikumishägu tekitamiseks,“ ütleb ta.

Erikule meeldib see tehnika, sest liikumisefekti lisamine aitab muidu tavalise merepildi huvitavamaks muuta. Kaks põhipiirkonda, millele keskenduda, on meri ja taevas, mis liiguvad mõlemad suhteliselt aeglaselt. Nende liikumise jäädvustamiseks (külmutamise asemel) on vaja aeglast säriaega ja kaameraalust, tavaliselt statiivi.

Madala ISO ja väikese ava (suur f-arv) säilitamine võimaldab pikemat säriaega. Kaamera värina vältimiseks päästiku vajutamisel saate juhtida oma kaamerat eemalt rakenduse Canon Camera Connect abil. Proovige pildistada pika säriajaga (10 sekundit või rohkem), et näha, kuidas liikuvad pilved ja randa loksuv vesi hägustuvad siidiselt siledaks värviks. Teine võimalus on muuta säriaeg eriti kiireks, et jäädvustada murdlainete üksikuid piisku.

Erik tahab tihti, et teatud osa stseenist oleks teravas fookuses ja ülejäänu rohkem hägustunud (madal väljasügavus). Sellistes olukordades lülitab ta sisse käsitsi teravustamise ja kasuliku funktsiooni peeglita Canoni kaameral, mida ta kasutab – käsitsi teravustamisabi (MF teravustamisabi). Sellest on eriti kasu siis, kui valgust on vähem või tingimused on udused ja teravustamine keerulisem.

„Iseteravustamine on väga kasulik,“ ütleb ta, „kuid kui ilmastikutingimused muudavad selle kasutamise keeruliseks, on elupäästjaks teravustamisabi.“ Kui käsitsi teravustamisabi on sisse lülitatud, saate enesekindlalt käsitsi teravustada, kuna kaamera ekraan või pildinäidik tõstab esile täpselt selle, mis on fookuses, kattes stseeni fookuses olevatele osadele erksa värvi, et näeksite fookuse reguleerimisel esiletõstetud alade muutumist.

Seevastu maastikufotograafia puhul soovite mõnikord, et võimalikult suur osa stseenist oleks teravas fookuses, esiplaanist taustani. Selleks on hea tehnika hüperfokaalne kaugteravustamine. Hüperfokaalne kaugus varieerub olenevalt kasutatavast objektiivist, avast ja fookuskaugusest, nii et lihtsaim viis fokuseerimiskoha väljaselgitamiseks on kasutada väljasügavuse ja hüperfokaalse kauguse kalkulaatorit Canoni tasuta rakenduses Photo Companion. Kui teil pole arvutamiseks aega, on umbkaudne rusikareegel keskenduda umbes kolmandikuni stseeni teest.

Ilmastikutingimused võivad lisada merepildile erilise mõõtme olenemata sellest, kas tegemist on rahulike ja kuldsete pilvedega või tumedate tormipilvedega. Kui õpite jälgima huvitavaid ilmamustreid, saate planeerida ja jäädvustada paremaid fotosid. „Ütlen alati oma õpilastele, et pole halbu ilmastikutingimusi, on vaid halvad fotograafid,“ ütleb Erik. „Maastikufotograafia võlu on looduse ettearvamatus.

„Maailmas ringi reisides leidsin, et parimad ilmastikutingimused olid alati pärast vihmatormi.“

Pildistamine ootamatus vihmavalangus? See on eelis, mitte probleem. „Meretormi ajal,“ soovitab Erik, „kasutage lainete pildistamiseks suumobjektiivi, lainepiiskade tabamiseks kiiret säriaega (umbes 1/1000 s) või teise võimalusena aeglast, võib-olla 10-sekundilist säriaega, et luua midagi abstraktset.“

Kantava kaalu vähendamiseks kasutab Erik tihti ühte kaamerat – täiskaadrilist EOS R System kaamerat koos lainurk-RF-suumobjektiiviga.

Ülilainurga all jäädvustamiseks on meremaastike puhul hea valik täiskaadriline kaamera nagu EOS R8 koos objektiiviga RF 15-30mm F4.5-6.3 IS STM – hea kombinatsioon lainurkvaadete jäädvustamiseks väikeses reisisõbralikus pakendis. EOS R8 on võimeline ka kiireks sarivõtteks, kuni 40 kaadrit/s, mis on ideaalne kividel murdvate lainete jäädvustamiseks.

Taskusõbralikum alternatiiv, 24,2 MP EOS R50 koos objektiivi RF-S 18-150mm F3.5-6.3 IS STM või objektiiviga RF-S 55-210mm F5-7.1 IS STM, on veelgi kergem, hõlpsasti kaasaskantav, kuid väga paindlik komplekt, mis sobib ideaalselt päevaks mere ääres.

Need objektiivid pakuvad teile laia ja väga mitmekülgset fookuskauguste valikut. Kui soovite ülikaugfoto võimalust, on hea valik RF 100-400mm F5.6-8 IS USM koos täiskaadrilise kaameraga, see annab teile APS-C kaameraga veelgi suurema ulatuse.

Kui teil on juba EF-objektiivid ning soovite neid kasutada EOS R Systemi kaameratega, pakub lisavõimalusi Drop-In-filtriga kinnitusadapter EF-EOS R: lisaks EF- ja EF-S-objektiivide kasutusele ilma kvaliteeti või funktsionaalsust kaotamata võimaldab see ka kasutada filtreid. See on saadaval kas V-ND-filtriga või ringpolarisatsioonifiltriga, mis mõlemad on mereäärses eredas valguses hindamatud.

Mereäär ei ole lihtsalt koht, kus sõprade ja perega lõbutseda, vaid see on täis potentsiaali suurepäraseks maastikupildistamiseks iga ilmaga.


Autorid: Astrid Pitman ja Sarah Bakkland