APS-C ja täiskaadrilise kaamera erinevused lahti seletatuna

Sarnaselt Canoni DSLR tootevalikule sisaldab EOS R süsteemi peeglita kaamerate valik nüüd nii APS-C kui ka täiskaadrilisi kaameraid, APS-C kaameratega EOS R10 ja EOS R7 täiskaadriliste mudelite, nagu EOS RP, EOS R6, EOS R5 ning EOS R3 kõrval.

Peamine erinevus APS-C ja täiskaadrimõõdus sensori vahel on nende füüsilistes mõõtmetes – täiskaadrimõõdus sensorid on suuremad, kui APS-C sensorid – ning sellest tulenevad ka teised nende kahe kaameratüübi vahelised erinevused. Aga nagu enamiku asjadega, ei ole suurem ilmtingimata parem ja igal formaadil on omad peamised eelised.

Canoni APS-C pildisensori aktiivse ala mõõtmed on 22,2 × 14,8 mm ehk üsna sarnane APS-C formaadis fotofilmi ühele kaadrile.

APS (Advanced Photo System) formaat võeti kasutusele 1996. aastal uut tüüpi fotofilmi kassetina. Tol ajal sai enamiku filmikaamerate puhul valida ka pildistamise kuvasuhet, näiteks C (Classic) ehk klassikaline, mis pakkus sama 3 : 2 kuvasuhet, kui kaasaegsed 35 mm filmikaamerad, H (High definition) ehk kõrglahutusega, mis pakkus laiekraani 16 × 9 kuvasuhet, ja P (Panoramic) ehk panoraam 3 : 1 kuvasuhtega.

APS-C vastab ka Super 35 videoformaadile ja muutus populaarseks pildisensori suuruseks Canon EOS digipeegelkaamerate ning EOS M seeria peeglita kaamerate puhul.

Canoni täiskaadrimõõdus pildisensorite aktiivne ala on 36 × 24 mm, ehk sama suur, kui 35 mm filmi kaader.

35 mm filmi formaat pärineb aastast 1889, kui see võeti kasutusele filmilindi standardlaiusena. Peagi sai sellest fotofilmi norm, mis kandus ajapikku üle ka täiskaadrilistele digikaameratele, sh täiskaadrilistele Canon EOS digipeegelkaameratele ja EOS R süsteem peeglita kaameratele.

Nii APS-C kui ka täiskaadrimõõdus sensorid annavad tulemuses standardse 3 : 2 kuvasuhtega pildi ja APS-C sensoril võib olla sama palju megapiksleid kui täiskaadrimõõdus sensoril. Samas on täiskaadrimõõdus pildisensor füüsiliselt umbes 63% ehk 1,6 korda suurem, kui APS-C formaadis pildisensor.

See suuruserinevus kahe sensoritüübi vahel määrab, mida kaamera näeb. Kõik objektiivid jäädvustavad ümmarguse pildi, mis tähendab, et täiskaadrilise kaameraga ühilduv objektiiv peab olema piisavalt suure ümbermõõduga, et pilt ulatuks üle ristkülikukujulise täiskaadrilise pildisensori nurkade. Kui kasutada sama objektiivi APS-C formaadis kaameraga, jäädvustab väiksem pildisensor samast ringist väiksema osa. Ehk võrreldes täiskaadrimõõdus sensori jäädvustatud pildiga on pilt kärbitud.

Kuna Canoni kaamerate APS-C sensor on Canoni täiskaadrilise kaamerate omast 1,6 korda väiksem, tekib 1,6-kordne kärpimisfaktor. See tähendab, et kui kasutada APS-C kaameraga 50 mm standardobjektiivi, on tulemuseks sama vaateväli, kui 80 mm telefotoobjektiiviga täiskaadrilise kaamera puhul (50 × 1,6 = 80). Samamoodi annab täiskaadrilist 100 mm objektiivi APS-C kaameraga kasutades tulemuseks sama vaatevälja, kui 160 mm objektiiv täiskaadrilisel kaameral. Sel põhjusel nimetatakse kärpimisfaktorit mõnikord fookuskauguse mitmekordistajaks, mis näitab kasutatud objektiivi efektiivset fookuskaugust.

Kui tahate selle RF-, EF-, RF-S-, EF-S- või EF-M-objektiivi APS-C kaameraga kasutades välja arvutada, võite kasutada tasuta rakendust Canon Photo Companion, kust leiate efektiivse fookuskauguse kalkulaatori.

Kärpimisfaktor rakendub kõigile APS-C formaadiga kaameratega kasutatud täiskaadrilistele objektiividele, sh EF- ja RF-objektiividele. EF-objektiive saab kaamerate EOS R7 ja EOS R10 külge kinnitada ükskõik millise EF-EOS R kinnitusadapteriga.

Kuna APS-C sensorid on väiksemad, võimaldab see teha ka väiksemaid ja kergemaid kaameraid, mis on ideaalne tänava- ja reisifotograafia jaoks. Kuna APS-C kaamerate objektiivilt nõutakse väiksemat pildiava, võib ka objektiiv olla väiksem ja kergem ning seega taskukohasem.

APS-C sensori kärpimisfaktor muudab väiksemad ja kaugemad subjektid kaadris suuremaks, mis suurendab iga objektiivi efektiivset fookuskaugust 1,6-kordselt. See tuleb eriti kasuks žanrites, nagu loodus-, tegevus- ja spordifotograafia. Kui kinnitada APS-C kaamerale suure jõudlusega, ent taskukohane objektiiv, nagu Canon EF 70-300mm f/4-5.6 IS II USM on tulemuseks efektiivne suumivahemik 112–480 mm, nihutades selle super-telefoto kategooriasse. Samas hinnaklassis objektiiv RF 100-400mm F5.6-8 IS USM annab koos APS-C kaameraga tõhusaks fookuskauguseks 160–640 mm. Täiskaadrilisele kaamerale sama ulatuse andmiseks oleks vaja suuremat, raskemat ja kallimat objektiivi.

Võite ka lihtsalt täiskaadrilise kaameraga tehtud pilti kärpida, et sama efekti luua, kuid see vähendab megapikslite hulka, mistõttu on taoline pilk väiksem ja uuesti suurendades vähem terav. Peale selle hoiab APS-C formaadiga kaameraga pildistamine kokku aega ja vaeva, mis muidu kuluks pärast piltide manuaalsele kärpimisele.

Kuna täiskaadrimõõdus sensori vaateväli on laiem, sobib täiskaadriline kaamera suurepäraselt laiuvateks maastikeks, ülilainurk-sisearhitektuurifotodeks ja astrofotograafiaks ning loomingulise efekti saavutamiseks, kui soovite esi- ja tagaplaani vahelist perspektiivi liialdada.

Üldiselt saab täiskaadriliste kaameratega jäädvustada kitsamat väljasügavust, kui APS-C kaameratega, eriti laiema avaga (väiksemad f-numbrid), mis tähendab, et väike osa pildist on teravas fookuses ja taust hägune. See on sageli ideaalne vaikelu ja portreefotograafia jaoks ning igasuguses olukorras, kus tahate põhisubjekti tausta fookusest välja viies esile tõsta.

Üks täiskaadrimõõdus sensori eeliseid on seotud otseselt selle suuremate mõõtmetega. Kui muu on võrdne, siis täiskaadrilise pildisensori individuaalsed valgustundlikud elemendid (ingl photosites) on füüsiliselt suuremad kui sama megapikslite hulgaga APS-C sensoril. Seega on neil suurem valguskogumis- ja info talletamise võime vähema pildimüra või teralisusega, eriti hämarates oludes kõrge ISO-valgustundlikkusega pildistades. See omadus on väga hea siseruumis portreefotosid tehes ja pulmafotograafias ning käest videviku- ja öiste linnafotode pildistamise jaoks, ehk igas olukorras, kus säriaeg peab olema piisavalt kiire, et kehvades valgustingimustes liikumist külmutada.

Täiskaadrilisi kaameraid peetakse mõnikord professionaalsemaks, kui APS-C kaameraid, ja nad on kindlasti üldjoontes suuremad, mistõttu sobivad nad suurte telefotoobjektiividega paremini. Samas ei pruugi teil tänu APS-C kaameraga saavutatud suuremale ulatusele nii suurt telefotoobjektiivi üldse vaja minna. APS-C on ilmselt parim valik reisi-, spordi- ja loodusfotograafidele, kes vajavad nii võimsa telefotoobjektiivi ulatust kui ka liikumisvabadust.

Loodusfotograaf Dani Connor ütles pärast oma esimest sessiooni Canoni kaameraga EOS R7: „See võimaldab mul subjektile lähemale jõuda ilma suure ja raske objektiivita. See on ideaalne kaamera linnufotograafidele, sest linnud on sageli üsna väikesed ja üsna kaugel.“

Täiskaadrilised kaamerad võivad olla ideaalsed ülilainurk-maastikufotode tegemiseks, kuid täiskaadrilise kaamera kitsama väljasügavuse tõttu võib APS-C kaameraga seevastu olla lihtsam saavutada maastikufotol eest-taha teravust. Lisaks, kuigi täiskaadrilised kaamerad pakuvad tavaliselt madalamat väljasügavust ja võivad nii aidata portreefoto subjektil ligitõmbavalt hägustatud taustast paremini eristuda, tulevad mängu ka muud faktorid, nagu ava – APS-C kaamerad EOS R10 ja EOS R7 sobivad hästi ka portreede tegemiseks, kui kasutada objektiivi, nagu kompaktne Canon RF 50mm F1.8 STM, millel on ideaalne 80 mm efektiivne fookuskaugus aja kiire f/1.8 ava.

Kõik Canon EOS R süsteemi kaamerad, nii täiskaadrilised kui ka APS-C formaadis, on peeglita kaamerad täpselt sama täiustatud RF-objektiivikinnitusega. See tähendab, et valides kaamera EOS R7 või EOS R10, saate kasutada kogu RF-objektiivide suurepärast valikut. Lisaks tipptasemel teravustamistehnoloogiale ja optilise kvaliteediga objektiividele tagab RF-kinnitus märkimisväärselt suurema andmeedastuse ning ülekande kiiruse objektiivi ja kaamera vahel, võimaldades kasutada tehisintellektiga automaatteravustamist subjektide uskumatu kiiruse ja täpsusega jälgimiseks, uut pildi stabiliseerimise taset, reaalajas objektiivi optimeerimist ja palju muud.

Koos kaameratega EOS R7 ja EOS R10 saabuvad ka uued RF-S-objektiivid, mis on loodud spetsiaalselt RF-kinnitusega APS-C kaamerate jaoks. Standardne suumobjektiiv RF-S 18-45mm F4.5-6.3 IS STM efektiivse fookuskauguse vahemikuga 29–72 mm (35 mm ekvivalent) on oma sissetõmmatava konstruktsiooniga üpris väike, kaaludes vaid 130 g, samal ajal kui RF-S 18-150mm F3.5-6.3 IS STM pakub veelgi suuremat suumivahemikku – efektiivse fookuskauguse vahemikuga 29–240 mm (35 mm ekvivalent) – kaaludes sealjuures vaid 310 g, mis teeb sellest väga mitmekülgse kõik-ühes-objektiivi nii igapäevakasutuseks kui ka reisil olles pildistamiseks.

Teiste kompaktsete, kergete ja taskukohaste täiskaadriliste ühilduvate RF-objektiivide seas on Canon RF 16mm F2.8 STM, mis kinnitatuna kaamera EOS R7 või EOS R10 külge tagab endiselt rikkalikult laia vaatevälja, mis on võrdeline 25,6 mm objektiiviga täiskaadrilise kaameraga. Canon RF 35mm F1.8 MACRO IS STM sobib kaamera EOS R7 või EOS R10 puhul suurepäraselt standardfiksobjektiiviks oma 56 mm efektiivse fookuskaugusega, mida täiustavad veelgi optiline pildistabilisaator ja 0,5-kordne makrosuurendusfaktor. Canon RF 50mm F1.8 STM on suurepärane portreeobjektiiv, mis ühendab APS-C kaameral 80 mm tõhusa fookuskauguse kiire f/1.8 avaga, et saavutada kitsas väljasügavus.

Lisaks saate kaameral EOS R7 ja EOS R10 kasutada mitmesuguseid EF- ja EF-S-objektiive, kaotamata kvaliteedis ja funktsionaalsuses tänu EF-EOS R kinnitusadapteritele.


Autor: Matthew Richards