8 nõuannet olemasoleva valguse maksimaalseks ärakasutamiseks

Kui valgustingimused on kooskõlas teie ees oleva stseeni või objektiga, võivad tulemused olla sensatsioonilised. Parima võimaliku valgusallika tuvastamine, olgu selleks siis loomulik valgus või kunstlik valgus, võib tohutult kasu tuua. Ja mis kõige parem – hea tulemuse saavutamiseks ei ole vaja kallist valgustuskomplekti. Teil on vaja vaid silma hea valguse märkamiseks. Vaatama hakates märkate, et seda on kõikjal.

Siin on kaheksa näpunäidet olemasoleva valgusega pildistamiseks.

Ma pöörleb pidevalt, nii et loomuliku valguse nurk ja kvaliteet muutub kogu aeg. Keskpäeval, ereda päikese ja selge taeva all paistab valgus eredalt ülevalt alla, mis tähendab suure kontrastiga pilte. Fotograafidele ei meeldi harilikult selline valgus, kui see võib toimida, kui eesmärk on ka päikesevalgus pildile jäädvustada.

Kui päike vajub madalamale, peab valgus läbima rohkem Maa atmosfääri. Atmosfääris olevad osakesed hajutavad värvispektri madalamad lainepikkused, nagu sinise ja lilla, mistõttu muutuvad värvid pehmemaks ja soojemaks. Seepärast on õhtune valgus ja päikeseloojangud erksates punastes ja kollastes toonides ning just seetõttu nimetatakse aega vahetult pärast päikesetõusu ja enne päikeseloojangut kuldseks tunniks.

Ilmastikutingimustel on loomuliku valguse kvaliteedile suur mõju. Pilvisel päeval hajutavad pilved päikesevalgust ja varjud muutuvad pehmemaks. Ka udu ja vihm võivad valgust veelgi pehmendada ja jahedamaks muuta.

Aastaaeg mängib samuti olulist rolli. See sõltub teie asukohast, kuid üldiselt kaldub Maa talvel nii, et Päike jääb meist kaugemale, mis muudab valguse nurga teravamaks. Nii et kuigi päevad on lühemad, on meil tegelikult rohkem suunatud valgust, mida kasutada. Teisalt jõuab suvel päike taevas kõrgemale, nii et valgus paistab keskpäeva paiku otse ülevalt alla ja seda on keerulisem pehmelt fotodele püüda.

„Talvel võib lume või pilvise taeva pildistamisel sätete valik keerulisemaks osutuda,“ selgitab Canoni saadik Sebastien Devaud. „Soovitav on automaatse säri asemel säriaega veidi pikendada, et lumi ja taevas paistaksid pigem valged kui hallid. Mustvalgelt pildistamine annab hea võimaluse selle aastaaja dramaatilisuse rõhutamiseks, samal ajal kui udu, madalad pilved või vesi võivad samuti talvistele kaadritele erilise meeleolu anda.“

Enamikus siseruumides leidub tõenäoliselt kena loomulikku valgust, mida jäädvustada. Aken pakub sarnaselt stuudio hajutuskarbile palju pehmet valgust. Nii et kui pildistate inimesi siseruumides, paluge neil aknale lähemale liikuda ja lülitage kunstlik valgus välja.

Võite kasutada ka reflektorit, et väljast tulevat valgust oma subjektile peegeldada. Reflektoriks sobib midagi nii lihtsat nagu suur valge paber või foolium. Reflektor tekitab sooja ja loomuliku valguse, mida saab suunata täpselt nagu välklampi.

Valguse kvaliteet mõjutab oluliselt väljas jäädvustatud portreesid. Ere päikesevalgus ei ole just portreesõbralik keskkond, sest tekitab tugevaid varje ja põhjustab kissitamist. Pilvine ilm on täiuslik, kuna pehme valgus vähendab varje.

Kui päike paistab ja te ei saa pilvi ootama jääda, proovige pildistada portreesid puu või hoone varjus, kuna valgus on seal nägudel pehmem ja sõbralikum. Või juhtige valgust reflektori abil, varjutage näiteks subjekti, peegeldage valgus varjudesse või kasutage hajutit. Täiuslik lahendus on tõhus ja taskukohane viis-ühes reflektor. Arvestage reflektori värvi valimisel modelli nahatooniga.

Kui päike langeb horisondi taha, võtab järelejäänud loomulik valgus hämaruses jaheda sinise tooni. See võib olla soodne aeg kaameraga välja minemiseks. Kuid kuna valgust on nii vähe, vajate kaamerat, mis tuleb nõrgas valguses hästi toime. Suuremate sensoritega kaamerad suudavad jäädvustada rohkem kaduvat loomulikku valgust, eriti kui seda kasutatakse koos suure maksimaalse avaga objektiiviga.

Hämaruses võib olla hea mõte säriaega pikendada, et lasta rohkem valgust kaamera sensorile. Canoni EOS R süsteemi peeglita kaameratel on revolutsiooniline sisseehitatud pildistabilisaator, nii et saate enam kui sekundiliste säriaegadega käest hoides pildistada ega pea muretsema kaamera värina pärast.

Kui tunnete end ava ja säriaja seadistamisel mugavalt, siis üks parimaid looduslikus valguses pildistamise säriaja režiime on käsitsirežiim (M) automaatse ISO-ga. Sel viisil seadistab kaamera parima ISO väärtuse vastavalt olemasolevale valgusele. Hea üldine särimäärang päevavalguses on säriaeg 1/200 s, avaga f/8 ja automaatne ISO. Õhtul, kui valgus on hämaram, avage ava kuni f/2,8-ni või kõige laiema valikuni, et teravate ja väiksema müraga piltide jaoks ISO tase madalal hoida. Sellistel puhkudel on hindamatud suure maksimaalse avaga objektiivid nagu Canon RF 50mm F1.8 STM.

Hämaras pildistamine tähendab sageli kõrget ISO väärtust, mis võib suurendada piltide mürataset. Ka iseteravustamist võib olla keeruline kasutada. Kuid kui kasutate kaamerat, mis tuleb nõrgas valguses hästi toime, näiteks Canoni EOS R6 või EOS R7, saate puhtaid tulemusi ka suurte ISO väärtuste, näiteks 3200 või enama, juures. Lisaks toimib oma klassi parim iseteravustamine ka peaaegu täielikus pimeduses.

Lisaks loomuliku valguse kvaliteedile tuleb mõelda ka värvile. See võib päeva jooksul muutuda. Hommikuti on valgus üsna soe. Keskpäeval on see jahedam ja õhtuks muutub taas soojaks. Mõõdame seda kelvinites (tähis K) ja vahe võib olla 2000 kelvinist hommikul 7000 kelvinini keset päeva.

Värvid võivad muutuda jahedamaks ka siis, kui olete varjus või taevas on pilves. Seadistage valge tasakaal vastavalt tingimustele, kasutades üht eelseadistusrežiimi. Kahtluse korral pildistage RAW-vormingus, siis saate pilte töödeldes valida mis tahes valge tasakaalu, kasutades RAW-töötluse ja fototöötlustarkvara nagu Canoni tasuta Digital Photo Professional.

Paigutades kaamera tasasele pinnale või statiivile, saate jäädvustada hämaras või isegi kuuvalgel, sest sellisel juhul saate pildistada väga aeglase säriga, mis kestab mitu sekundit või kauemgi. Kui seote oma kaamera Canoni rakendusega Camera Connect, saate kasutada telefoni katiku vajutamiseks, aegvõtte režiimi käivitamiseks ja peatamiseks ning eemalt pildistamiseks. See on eriti kasulik, kui teie kaamera on sellises asendis, kus on keeruline LCD-ekraani näha või kaadrite puhul, kus kaamera vähimgi liikumine põhjustab hägusust või rikuks efekti.

Erinevatele subjektidele võivad sobida erinevad loomuliku valguse omadused. Vaevu hoomatav aknast tulev valgus võib sobida täiuslikult meeleolukate ja tagasihoidlike portreede jaoks. Teisalt sobib otsene päikesevalgus aga suurepäraselt erksate värvide ja tekstuuri jäädvustamiseks, näiteks karvade ja sulgede jaoks loodusfotograafias. Pikad varjud toimivad hästi arhitektuuri ja tänavastseenide jäädvustamiseks, samas kui päikeseloojangu taustavalgus on ideaalne siluettide jäädvustamiseks ereda taeva taustal.

Võite kasutada ära ka mis tahes kunstlikku valgust, nagu tänavavalgustus, laualambid või lõkke või tulekolde kuma.

Valgus on väga mitmekesine, nii et kui olete kaameraga väljas, küsige endalt: kas valgus on ere või pehme, tugev või nõrk, soe või jahe, ülalt alla või küljelt? Tehke need valgustuse põhitõed endale selgeks ja võite olla kindel, et edaspidi jäädvustada olenemata tingimustest suurepäraseid fotosid.



Autor: James Paterson