Kuidas säri juhtida

Säri mõistmiseks võib olla kasulik kujutleda oma kaamerat kui valguse kogumise tööriista. Säri on lihtsalt sisselastava valguse hulk. Kui laseme liiga vähe valgust sisse, on pilt tume või alasäritatud. Liiga palju valgust annab aga tulemuseks liiga heleda või ülesäritatud pildi.

Ümbritsev valgus peegeldub pildistatavatelt objektidelt ja pindadelt ning teie objektiiv saadab selle läbi kaamera sensorile – nii tekibki pilt. Automaat- või võtterežiimis suudavad Canoni kaamerad väga hästi tuvastada optimaalse valguse hulga tasakaalustatud särituse saavutamiseks, kuid kui võtame kontrolli enda kätte, on meil rohkem loomingulist vabadust.

Säritust võimaldavad kontrollida kolm tegurit, mida tuntakse ka särikolmnurgana. Esimene on ava, mis tähendab objektiivi valgust läbi laskva ava suurust ning mida mõõdetakse f-numbrina.

Igal objektiivil on mitmeid ava seadeid, alates suurest kuni väikseni. Suuri avasid tähistatakse väikeste numbritega, näiteks f/2.8, need lasevad sisse rohkem valgust ning loovad kitsama teravussügavuse (rohkem hägu teravustamispunkti taga). Väiksemaid avasid tähistatakse suuremate numbritega, näiteks f/16, ja need lasevad sisse vähem valgust ning loovad suuri teravustatud alasid nii esi- kui ka tagaplaanil.

Teine tegur meie särikolmnurgas on säriaeg, mis tähendab aega, mille jooksul laseme valgusel sensorile langeda. Nagu kraanist voolav vesi – mida kauem katikut avatuna hoiame, seda rohkem valgust läbi pääseb.

Kiire säriaeg (sensor avatud lühikest aega) võib olla kasulik kiireloomulise tegevuse jäädvustamiseks, samal ajal kui aeglast säriaega (sensor avatud pikka aega) saab kasutada loominguliste liikumishägu efektide jaoks nagu valgusjadad või valgusega maalimine.

Kolmas tegur särikolmnurgas on ISO. Sellega saame reguleerida, kui tundlik on sensor valgusele. Madalam ISO, nt ISO 100 annab tulemuseks kvaliteetsemad fotod. Kõrge ISO väärtus muudab sensori tundlikumaks, nii et õige säri jaoks vajate vähem valgust. Kuid siis tuleb arvestada suurema pildimüraga ning väga kõrgete ISO väärtuste puhul hakkab pildi kvaliteet kannatama.

Reeglina on parem kasutada madalaimat võimalikku ISO väärtust, kuid tänapäevastel Canoni kaameratel on oma klassi parim ISO jõudlus, nii et saate rõõmsalt pildistada ISO 1600 ja enamaga ning ka hämaras kaunilt detailselt fotosid jäädvustada.

Särituse kolm peamist tegurit – ava, säriaeg ja ISO – toimivad koos, nii et kui muudate ühte tegurit, tuleb see teisega tasakaalustada, kui soovite säilitada sama säri, või lasta kaameral see kompenseerida. Seetõttu soovitame mõelda neist kui kolmnurga kolmest küljest. Ühte külge reguleerides peab üks veel või mõlemad samuti kohanduma, kui te ei püüa just konkreetselt säritaset suurendada või vähendada.

Näiteks võib säriaja suurendamine eesmärgiga kiiret tegevust külmutada põhjustada pildi alasäritust. Selle kompenseerimiseks peate suurendama ava või ISO väärtust. Sarnaselt: kui soovite ava vähendada, et maksimeerida eest-taha teravustamist, peaksite vähendama säriaega või ISO väärtust. Kui hakkate särist niimoodi mõtlema, mõistate varsti, et on olemas lai valik sätteid, mille tulemuseks on sarnaselt säritatud foto ning saate kasutada loomingulist vabadust oma subjektile või stseenile sobiv kombinatsioon valida.

Teie Canoni kaamera teeb asja lihtsaks ja pakub teile erinevaid särirežiime, mis võimaldavad särikolmnurka ühes või teises suunas nihutada. Programmirežiimis (P) kontrollite te ISO väärtust ja kaamera valib nii säriaja kui ka ava. Kasutage säriaja prioriteediga (Tv) režiimi ja saate muuta säriaega, lastes kaameral üldise säri eest hoolitseda. Ava prioriteediga (Av) režiimis määrate te f-numbri ja kaamera seadistab õige säriaja. Saate valida automaatse ISO või ISO väärtuse ise seadistada. Manuaalrežiimis saate seadistada mis tahes kombinatsiooni avast, säriajast ja ISO väärtusest.

EOS R süsteemi kaameratel on ka paindliku prioriteedi (Fv) režiim, mis võimaldab lülitada ava, säriaja, säri nihke ja ISO väärtuse juhtimise vahel samas režiimis. Ühe sätte muutmisel muutuvad õige säri säilitamiseks automaatselt ka teised, mis muudab säri juhtimise palju kiiremaks ja lihtsamaks.

Särituse sellist reguleerimist võib kasutada loomingulise efekti saavutamiseks. Piltide tumedamaks muutmine süvendab värve ja tekitab piltidele rohkem meeleolu, eriti maastikufotograafia puhul. Särituse suurendamine muudab varjud heledamaks ja loob moodsama tunnetuse.

Särikahvel võimaldab teil jäädvustada stseeni erinevate säritustega ja hiljem valida, milline kõige paremini sobib. Valige säriskaalal ±1 kuni ±3 astme vahel ning laske kaameral teha seadistustes vajalikud reguleerimised.

Kui valgust on vähem, võib olla vajalik katikut pikemalt lahti hoida. Mõnikord on see vajadus, teinekord aga loominguline valik, et püüda pildile hägustatud liikumine, näiteks vee liikumise või pilvede hägustamiseks. Kaamera peab olema täiesti paigal, nii et statiiv või stabiilne pind on kaamera värina vältimiseks hädavajalik. Isegi päästikunupu vajutamine võib probleeme tekitada, nii et kõige parem on kasutada kaugpäästikut, nt Canoni juhtmeta distantspäästikut BR-E1 või rakendust Canon Camera Connect telefonis, et eemalt päästikule vajutada. Rakendus võimaldab pildistada ka aegvõtte režiimis, millega saate katiku paariks minutiks või kauemaks avatuks jätta, mis sobib suurepäraselt ilutulestiku või tähistaeva jäädvustamiseks.

Pika särituse kasutamisel päevasel ajal on suurimaks väljakutseks piisava säriaja seadistamine, et liikumist jäädvustada. Kui soovite kasutada pikemat kui paarisekundilist säriaega, pidage meeles oma ISO-valgustundlikkus madalana ja ava väiksena hoida. See tuleb kasuks ka pilvistes või varjulistes tingimustes pildistamisel või ka päeva lõpus, kui valgust vähem on. Teine võimalus on investeerida filtrisse, mis kinnitub teie objektiivi külge ja hoiab liigset valgust eemal. Sellisel juhul töötab kõige paremini neutraalse tihedusega filter.

Kui olete särituse põhitõed selgeks saanud, on loomingulised võimalused lõputud. Enamikul Canoni peeglita ja DSLR-kaameral on mitmiksäri režiim, mis võimaldab ühitada rohkem kui ühe kaadri. Inspireerituna mitmiksäri tehnikast ning sellest ajast, mil sama filmikaadrit valgustati kaks korda või enam, võimaldab see funktsioon luua erinevaid hämmastavaid efekte.

Kolmest kaamerasisesest ühitamisvalikust on lisandrežiim (Additive) kõige sarnasem filmitehnikale, kuna see kombineerib heleduse väärtused, nii et valged alad jäävad valgeks. Selles režiimis pildistades otsige julgeid kujundeid, tugevaid kontraste ja silmatorkavaid siluette.

Järgmine kord kui kaamerat kasutate, katsetage särikolmnurgaga ja vaadake ise, kuidas see teie fotosid muuta võib.

Autor: James Paterson