Makrofotograafia näpunäiteid

Lilledest, toidust ja majapidamistarvetest tehtud lähivõtted aitavad paljastada vapustavaid detaile. Õige kaamera ja objektiiviga ning õigete määrangutega saate te paljastada detaile, mida palja silmaga ei näe. Tavaliselt pakub makroobjektiiv minimaalsel teravustamiskaugusel 0,5- ja 1,0-kordset suurendust. See ei pruugi kõlada eriti muljetavaldavalt, kuid 1,0-kordne suurendus jäädvustab väikeseid objekte kaamera kujutisesensoril täissuuruses. Seejärel saate neid neid ekraanilt või trükituna vaadates näha tohutult suurendatuna, andes teie fotograafiale täiesti uue vaatenurga.

Makrofotograafia objektiks võib olla mis tahes, aidates teil paljastada varjatud maailma ja näha igapäevaasju erinevalt. Väga lähedalt pildistamine võib olla väga lõbus, aga ka tehniliselt väljakutseid pakkuv. Lugege ekspertide nõuandeid suurepäraste lähivõttepiltide loomiseks ja makrofotograafia jaoks parima Canoni varustuse valimiseks, isegi kui teie eelarve on piiratud.

• Makrofotograafia tehnikad
• Suurepärased makroobjektid
• Makrofotograafia valgustus
• Väljasügavus
• Efektiivne kompositsioon
• Parimad kaamerad makrofotograafia jaoks
• Parimad objektiivid lähivõteteks
• Parimad määrangud makrofotograafia jaoks
• Viimistlemine

Teravustamine võib lähivõtete puhul väga keeruline olla ja väikese väljasügavuse tõttu nõuab see ka ülimat täpsust. Rakendus Canon Photo Companion sisaldab kasulikke tööriistu, mis arvutavad sõltuvalt kaamerast ja seadetest ise välja lähima ja kaugeima fookuspuntki, väljasügavuse ja hüperfokaalse kauguse.

Vaikelupiltide puhul (nt makrotoidufotograafia) tuleks kaamera kinnitada statiivile või muu taolise külge, et see oleks kindlasti kinni ega tekitaks liikumisel hägusust. Liikumatuse tagamiseks kasutage kaamera kahesekundilist taimerit või kaugjuhtimispulti, et te ei peaks pildistamise ajal kaamerat puudutama.

Isegi statiivi kasutamisel võib kaamera puudutamine enne särituse lõppu või digipeegelkaamerate puhul peegelsüsteemi liikumine vibratsioone tekitada. Hea seadete kombinatsioon, mida paljud Canoni digipeegelkaamerad ka võimaldavad, on kahesekundiline viiteaeg ja peegli lukustamise režiim. Seejärel tõuseb peegel üles kaks sekundit enne pildi tegemist, mis on piisav aeg mis tahes vibratsioonide hajumiseks. Sellistes olukordades on kasu ka Canoni rakendusest Camera Connect, mis võimaldab teil kontrollida oma kaamerat telefonist.

Kui kaamera on paigale lukustatud, võite rakendada iseteravustamist, mis töötab hästi, kui valite ühepunktilise iseteravustamise ja joondate selle täpselt selle subjekti osaga, mida teravustada soovite. Käsitsi teravustamine võib isegi paremini töötada. Canoni EOS M ja kõik EOS R süsteemi peeglita kaamerad on varustatud teravustamisabiga (objektiiv peab olema käsitsi teravustamise režiimis). Lülitage see sisse, misjärel näidatakse kaadris oleva pildi teravustatud alasid kaamera pildiotsijas või tagumisel ekraanil, võimaldades teil seda vastavalt soovile peenhäälestada. Teine võimalus on kasutada soovitud ala suurendatud eelvaadet, et tagada optimaalne käsitsi teravustamine. Võite kasutada sama tehnikat Canoni digipeegelkaamera tagumisel ekraanil, lülitudes reaalaja vaate režiimile.

Makrofotograafia õnnestumiseks peate te mõtlema väikselt. Aiaputukad, ämblikud ja mesilased on suurepärased objektid, aga loodusel on üldiselt kogu aasta jooksul midagi pakkuda. Alati on midagi, mida jäädvustada, alates tärkavatest lilledest kevadel, kuni mesilaste ja liblikateni suvel, kuldsete lehtedest ja seentest sügisel, kuni lumehelveste ja härmatiseni talvel.

Kodustes tingimustes saate te olla loovad makrotoidufotograafiaga või teha eriti lähedalt võtteid objektidest, nagu värvilised pliiatsid, mis on täis peeneid detaile. Rohkem inspiratsiooni teemade leidmiseks ja nende jäädvustamiseks leiate ülal asuvast Ian Wade’i videost sügisese makrofotograafia kohta.

Detailide väljatoomiseks võite katsetada erinevate valgusallikatega – proovige loomulikku valgust, valgelt kaardilt või paberilt peegelduvat valgust, fotograafilist LED-valguspaneeli või Speedlite’i välklampi.

Üsna madala intensiivsusega valgustus ei ole probleemiks, kui kasutate statiivi ja pildistate näiteks lilli, toitu ja muud vaikelu, kuid nõrgas valguses võib tulemus olla veidi halvem. Tubaste piltide jaoks saab lisada valgust laualambi või aknast tuleva päikesevalguse abil. Hea mõte on ka fotograafilised LED-lambid ja LED Macro Lite välklambid.

Kui soovite, võite alati ka välklampi või Speedlite’i kasutada. Lisaks valguse lisamisele aitab välk ka tegevust külmutada. Parimate lähivõtete ja varjudeta makrovõtete saamiseks tuleb appi Canoni makro-rõngasvälk MR-14EX II, mis ühildub paljude Canoni makroobjektiividega. Teise võimalusena proovige objektile kaldnurga alt eredat valgust valgustada. See loob sügavad varjud, andes kolmemõõtmelise ilme.

Isegi kõige täpsema teravustamistehnika ja kitsama ava puhul võite märgata, et te ei saavuta piisavat teravust. See on jällegi seotud lähedalt pildistamisega kaasneva väga madala teravussügavusega. Osad Canoni kaamerad, sh Canon EOS R8 ja EOS R6 Mark II, on varustatud teravustamise kahveldamise režiimiga. See sobib suurepäraselt makrofotograafia jaoks, kuna see jäädvustab suure hulga pilte ja kohandab automaatselt kaadrite vahel nende fookuskaugust. Seejärel saab töötlusprotsessis need pildid üheks terviklikuks pildiks siduda, mille tulemuseks on palju suurem teravussügavus.

Makrofotograafias saate oma eeliseks kasutada tavaliselt kitsast teravussügavust. Piirkonnad, mis on rohkem kui paar sentimeetrit fookustasapinna ees või taga, muutuvad pildil väga häguseks. Seega on oluline mõelda nii taustale kui ka pildistatavale objektile.

Üsna ühtlase värvi ja heledusega taustad moodustavad lihtsa tausta, mis aitab isoleerida põhiobjekti ja tuua see pildil esile. Hästi võivad toimida ka mitmekesisemate värvide ja toonidega taustad. Mõlemal juhul võtke arvesse põhiobjekti ja selle ümbruse värve ning seda, kui hästi need üldise pildi parandamiseks koos töötavad.

Kolmandike reegel on klassikaline kompositsioonivahendl. Mõelge sellele, et teie pildiraam on jagatud võrdsete vahedega ruudustikesse – kaks horisontaalset ja kaks vertikaalset, mille saate kaamerasse lisada. Nüüd proovige asetada peamine huvipakkuv ala selle punkti kohale, kus kaks joont ristuvad. See võib anda pildile maksimaalse visuaalse mõju. Teise võimalusena rikkuge reegleid ja asetage põhiobjekt otse kaadri keskele. See võib toimida hästi sümmeetriliste objektidega, mis iseenesest on suurepärased makroobjektid.

Lillede, lehtede ja muude objektide puhul, mis on veidi suuremad, on hea kompositsiooninõuanne fookustada kogu objekti väga väikest ala ning teha tihe ja üksikasjalik võte.

Teil ei ole vaja lähivõtete jaoks kalleid kaameraid ega objektiive. Parim kaamera makrofotograafia jaoks on see, mis teil juba olemas on. Paljudel algtaseme „suuna ja pildista” kaameratel on makrovõtterežiim, mis aitab teravustada isegi 1 cm kauguselt, kuid Canon PowerShot G7 X Mark III kompaktkaameral on võimsam makrorežiim.

Vahetatavate objektiividega EOS kaamerad pakuvad lähivõttefotograafia jaoks suuremat paindlikkust, võimaldades iga ülesande jaoks õige objektiivi valida. Ka Canon EOS R50 ja EOS R10 on muudetava nurgaga puuteekraanid, mis muudavad loomingulise nurga alt pildistamise lihtsaks. Puudutage lihtsalt ekraanil punkti, mis on seotud stseeni alaga, kus soovite iseteravustada. Neil on ka suurendatud eelvaate valik ja teravustamisabi ülitäpse käsitsi teravustamise jaoks. Veel üks nende APS-C formaadis kaamerate boonus, võrreldes täiskaadriliste keredega, on see, et kärpimistegur suurendab tõhusalt 1,0-kordse makroobjektiivi maksimaalse suurenduse 1,6-kordseks.

Entusiastidele, kes soovivad oma loomingulise makrofotograafia järgmisele tasemele viia, sobivad ideaalselt Canoni täiskaadrilised kaamerad. EOS R8 ja EOS R6 Mark II täiskaadrimõõdus sensorite kõrge MP säilitab näiteks uskumatut pildikvaliteeti vähese valguse tingimustes, võimaldades puhtaid võtteid isegi kõrgete ISO-väärtustega. Nagu EOS R50 ja EOS R10, sisaldavad mõlemad ka fookuse kahvli funktsiooni, mis on eriti kasulik makrofotograafias.

Paljud Canoni EOS kaameratega komplektis olevad objektiivid suudavad pakkuda muljetavaldavat minimaalset teravustamiskaugust. See hõlmab Canon RF 24-105mm F4-7.1 IS STM EOS R System kaamerate jaoks, mille MFD on vaid 13 cm.

Suurepärased makroobjektiivid on ka Canon RF 35mm F1.8 MACRO IS STM ja RF 85mm F2 MACRO IS STM. Need annavad 0,5-kordse maksimaalse suurenduse ja on varustatud hübriidsete pildistabilisaatoritega. Need korrigeerivad nii vertikaal- kui ka horisontaaltasandi nihkeid ning vibratsiooni. Võrreldes tavaliste pildistabilisaatoritega on Canoni hübriidsed pildistabilisaatorid palju tõhusamad käsitsi pildistamisel ekstreemsete lähivõtete tegemiseks.

Parim makroobjektiiv Canon RF 100mm F2.8L MACRO IS USM pakub oma klassi parimat 1,4-kordset suurendust ning sisaldab sfäärilist aberratsiooni juhtrõngast, võimaldades kohandada esiplaani ja tausta bokeh-efekti ilmet defokuseeritud aladel.

Paljud Canoni kaamerad on varustatud makrovõtterežiimiga, kuid loomingulisemate lähivõtete jaoks tuleks ka entusiastidel kontroll enda kätte haarata. Poolautomaatsete ja käsitsirežiimide kasutamine võib ennast tõesti ära tasuda.

Kõige suuremat väljakutset pakub väljasügavus (stseeni lähima ja kaugema punkti vaheline vahemaa, mille teravust renderdatakse), mis muutub lähivõttefotograafias väga väikeseks ja makrofotograafias eriti pisikeseks. Väljasügavuse suurendamiseks võite kasutada ava prioriteediga režiimi (Av) ja seadistada ava väärtuse vahemikus f/16 kuni f/22. Kui valgus just väga ere ei ole, võib õige särituse saamiseks vaja minna aeglast säriaega. See pole tavaliselt probleem, kui kasutate statiivi.

Putukate makrofotograafia nõuab liikumise külmutamiseks kiiret säriaega. See kehtib ka teiste elavate subjektide jäädvustamisel, näiteks silma makrofotograafia juures. Üks võimalus selle saavutamiseks kitsa ava korral on suurendada oma kaamera ISO-valgustundlikkust. Samas võib suurema ISO kasutamine tähendada väiksemate detailide kadumist ja suuremat pildimüra. Selle puhul tuleb kasuks täiskaadriliste kaamerate, nagu Canon EOS R8 või EOS R6 Mark II, väikese müra võimekus.

Paljud lähivõtte- ja makropildid muutuvad pärast töötlemist veelgi paremaks. Kui teie objektiivi minimaalne teravustamiskaugus takistab teil subjektile lähemale liikuda, ei tasu liigselt muretseda. Loominguline kärpimine võimaldab teil eemaldada pildilt soovimatu perifeeria ja jätta alles täpselt selle ala, mida soovite.

Miski ei ole täiuslik. Vahet ei ole, kas pildistate lähivõtteid või makrofotosid – jäädvustamise detailsus toob välja iga tolmuebeme, pleki ja muu vea. Pilditöötlustarkvara kohtparanduse tööriist aitab neid kohti peita, kopeerides ümbruses olevate pikslite ereduse, värvide ja tekstuuri andmeid.

Canoni tarkvara Digital Photo Professional (DPP) värskeimas versioonis on olemas ka fookuskuhja tööriist. See pakub nendes EOS R süsteemi kaamerates, milles ei ole seda kaamerasisest määrangut, võimalust fookuse teravustamise režiimis tehtud pildid automaatselt üheks pildiks siduda. See on ideaalne lähivõtte- ja makrofotograafia tõhusa väljasügavuse suurendamiseks.

Loodetavasti need nõuanded ja tehnikad näitavad, kui lihtne on makrofotograafiaga alustamine, ning inspireerivad teid detailsete lähivõtete tegemisega alustama.


Autor: Matthew Richards