MAASTIKUFOTOGRAAFIA

Liikumise jäädvustamine pika säriajaga: näpunäiteid Redline’i väljakutse võitjalt

Piotr Skrzypiec, 2021. aasta „Valguskiir pimeduses“ Redline’i väljakutse võitja selgitab, kuidas maastikke kaunite valgusjadadega veelgi dünaamilisemaks muuta.
Auto valgusjadad õhtuses valguses kurviga sillal. Paks pilvesarnane udu varjab silla sambaid ja allolevat maapinda.

Päeval giidina ning öösel valgusjadade fotograafina töötav Piotr Skrzypiec kasutab oma teadmisi kaunitest asukohtadest ja pika säriaja tehnikatest rabavate maastikufotode jäädvustamiseks Sloveenias ja mujal. Seega ei ole üllatav, et nimetati Canoni Redline’i väljakutse võitjaks.

Fotovõistluse eesmärk oli ergutada amatöörfotograafide arengut põgusa „valguskiirega pimeduses“. Kolm Piotri pilti jõudsid žürii lõplikku valikusse ja tema meeleolukas foto uttu mattunud viaduktist valiti üldvõitjaks.

Piotr kasutas pikka säriaega, et muuta liikuvate sõidukite silmatorkavad esilaternad looklevaks värvidevööks. Pikk säriaeg tähendab, et foto tegemiseks pikendatakse aega, mil katik jääb avatuks, mis võib ulatuda sekunditest tundideni ja mille tulemuseks on hägustatud liikuvad objektid. Tehnika ei nõua erikaamerat või -objektiivi ja tulemused võivad olla väga vahvad. Lisaks liikumise hägustamisele sobib pikk säri ka ISO vähendamiseks kaamerasse paistva valguse maksimumini viimiseks, mis parandab pildi kvaliteeti.

Piotr külastab oma teiste fotode asukohti ja annab näpunäiteid sarnaste valgusjadadega piltide jäädvustamiseks.

1. Ärge pildistage öösel

Öised valgusjadad teel, mis lookleb mööda mägist ja metsatukaga nõlva hallide katustega valgete hoonete poole.

Piotri sõnul on valgusjadade pildistamine võrdlemisi lihtne. „Vaja läheb vaid standardset kaameravarustust, statiivi ja head asukohta,“ ütleb ta. „Seda tüüpi piltide tegemine ei ole keeruline ja LCD-l nähtav lõpptulemus on alati fantastiline.“ Mõnikord ei ole neid pilte isegi töödelda vaja, sest need näevad kohe võrratud välja.“ Pildistatud Canoni kaameraga EOS 5D Mark IV ja Canoni objektiiviga EF 16-35mm f/2.8L USM (mille järeltulijaks on Canon EF 16-35mm f/2.8L III USM): 18 mm, 25 s, f/11 ja ISO1000. © Piotr Skrzypiec

Hämar aeg sobib valgusjadade pildistamiseks palju paremini kui ööpimedus, kuna taevas on küll tume, kuid selles on piisavalt värvi, et asja huvitavana hoida. Kui ümbritsev on must ja ilmetu, võivad pildid jääda „rasked“, nii et alustage pildistamist, kui ümbritsevat valgust on piisavalt hoonete, mägede ja muu maastiku jäädvustamiseks. „Kõige magusam aeg on 20 minutit pärast päikeseloojangut ja enne päikesetõusu,“ ütleb Piotr. „Sellest hiljem on tasakaalustatud võtte jäädvustamiseks varjud juba liiga tumedad ja värvid liiga eredad.“

2. Tehke kodutööd

Valgusjadad südamekujulisel teel, näha on kuldseid ja punaseid nii esilaternatest kui pidurituledest.

Liiklus on peamine koostisosa, kuid olge valmis seda ise tegema. „Kiirteel on ilmselge, et seal sõidavad pidevalt autod. Selle südamekujulise teega on aga teisiti. 2014. aastal seda teed pildistades ootasin kaks tundi ja palvetasin, et mõni auto tuleks. Nii et selle pildi puhul palusin oma naist, et ta autoga selle tee läbi sõidaks.“ Jäädvustatud Canoni kaameraga EOS 5D Mark IV ja Canoni objektiiviga EF 24-105mm f/4L IS USM järeltulijaks on Canon EF 24-105mm f/4L IS II USM): 50 mm, 30 s, f/8 ja ISO800. © Piotr Skrzypiec

See võib tunduda ilmselge, kuid veenduge, et valitud tee oleks sel ajal nähtav, kui soovite seda pildistada. Mõni koht võib talvel paljulubav olla, kuid suvel võib parim vaade jääda puude varju.

„Valige pildistamiseks kõrgem koht, mis võimaldaks teil selgelt teed näha,“ soovitab Piotr. „Mõned aastad tagasi naasin sellesse kohta keset suve. Kuigi valgusjada tõi tee südame kuju välja, oli seda viinamarjaistanduse tõttu raske selgelt näha. Pärast seda on olukord paremaks muutunud. Fotograafidele on loodud uus platvorm, mis mahutab korraga vähemalt 10 statiivi. Samuti kärbiti ka veidi viinamarjaistandust, et tee ilus kuju tuleks rohkem esile.“

3. Planeerige kompositsiooni

Valgusjadad käänulisel mägiteel õhtuses valguses, selge nähtavus kaugusesse.

Pimeduses tee ääres pildistamisel on kõige olulisem järgida ohutust. „Kandke helkurvesti ja kasutage taskulampi, et teid oleks kindlasti näha,“ soovitab Piotr. „Ükski pilt pole vigastusi väärt, nii et paigutage oma statiiv turvaliselt, eriti kui pildistate sillalt või muult kõrgelt kohalt.“ Pildistatud Canoni kaameraga EOS 5D Mark IV ja Canoni objektiiviga EF 16-35mm f/2.8L USM: 24 mm, 562 s, f/9 ja ISO200.

Kuigi jäädvustate oma fotod õhtuhämaruses, seadke kaamera üles juba päevavalguses, et teil oleks piisavalt aega kaadri paika sättimiseks. „Hea pildi tegemiseks tuleb mõelda tagaplaanile ja esiplaanile ning nende alade täitmisele,“ soovitab Piotr.

„Hea mõte oleks keskenduda liiklusjadale kui juhtliinile, mis viib pilgu esiplaanilt tahaplaanile. Parim võimalus selle jaoks on piisava õnne korral leida S-kujuline tee, mis lookleb läbi vaate näiteks kiriku või mäe või samavõrd ilmse keskpunktini.“

4. Jälgige, et teie fotod oleksid teravad

Noor poiss kasutab statiivil Canoni kaamerat, et kõrgemalt vaatepunktilt viinamarjaistandust pildistada.

Piotr viis oma poja Jureki Dreisiebneri Farmi pildistama, kus selgitas poisile stabiilse statiivi kasutamise vajadust. Harjutamata võivad aeglasema säriaja puhul kaamera käes hoidmise tulemuseks olla udused pildid. Piotri kombel kahesekundilise taimeri kasutamisega väldite katiku vajutamisel tekkida võivat raputust, kuid võite kasutada ka kaugpäästikut nagu Canoni juhtmevaba kaugjuhtimispult RC-6, Canoni kauglüliti RS-60E3, Canoni juhtmevaba kaugjuhtimispult BR-E1 või Canoni rakendust Camera Connect.

Lõplikul fotol pildi stabiilsete osade teravuse tagamiseks tuleb kaamera statiivile lukustada ja särituse ajal selle puudutamist vältida. „Kasutan lihtsalt kaamera kahesekundilist viiteaega,“ paljastab Piotr. „Kontrollin kompositsiooni, vajutan nuppu ja kaks sekundit hiljem algab säritus.“

Canoni peeglivabadel ja digipeegelkaameratel on viiteaja funktsioon. Piotr kasutab ka peegli lukustamise funktsiooni, kui pildistab selle võimalusega digipeegelkaameraga. Selle aktiveerimisel lukustatakse peegel ja viivitatakse särituse algusega, vähendades seega võimalust kaamerasiseseks vibreerimiseks ja pildilt teravuse röövimiseks. „Peeglita kaameraga seda probleemi aga pole,“ ütleb Piotr, „kuna siis pole kaamerat!“

5. Venitage säriaeg võimalikult pikaks

Lähivõte valgusjadadega südamekujulisest teest, punastest tellistest hoone ja ümbritsev viinamarjaistandus selgelt nähtavad.

„Sellel südamekujulisel teel tuleb kasutada vähemalt 30-sekundilist säriaega,“ ütleb Piotr. „Sest kui tegemist ei ole just vormel-1 juhiga, kulub selle raja läbimiseks 30 sekundit. Võtke oma pilte tehes aega, kui kaua sõiduk teie valitud teed läbib ning seadistage säriaeg sellele väärtusele. Seejärel seadistage ava ja ISO väärtused, kuni saavutate õige ereduse. Pildistatud Canoni kaameraga EOS 5D Mark IV ja Canoni objektiiviga EF 24-105mm f/4L IS USM: 88 mm, 30 s, f/9 ja ISO1000. © Piotr Skrzypiec

Säriaja muutmise võimalus on hädavajalik. Kõik EOS-kaamerad – Canon EOS 4000D-st kuni Canon EOS 5D Mark IV-ni – võimaldavad jäädvustada kuni 30 sekundilise säriajaga. Säriaja prioriteedi (Tv) režiim võimaldab seadistada täpse säriaja (katiku kiiruse), mille puhul kaamera seadistab automaatselt ava suuruse. Seejärel saate seadistada stseeni jaoks sobiva ISO.

Manuaalrežiimis (M) pildistamine annab teile kontrolli ava üle, millega on samuti võimalik saavutada täiuslik teravus. Seadistuste täiendavaks kohandamiseks on Canoni täiskaadrilistel peeglita kaameratel nagu Canon EOS RP Paindliku väärtuse (Fv) režiim. Tegemist on sisuliselt täisautomaatse režiimiga, millega saate igal ajal säriaja, ava ja/või ISO üle kontrolli enda kätte võtta.

Pikemate kui 30-sekundiliste säriaegade puhul tuleb kasutada Pirnirežiimi. Mõnedel EOS-kaameratel on režiimikettal valik „B“, kuid teistel tuleb valida Manuaalrežiim ja 30-sekundilisest säriaja seadistusest edasi kerida.

6. Särituse seadistamine

Autolaternatest voolavate valgusjadade saamiseks tuleb loomulikult kasutada pikka säri, kuid täpne pikkus varieerub. Piotr selgitab: „See sõltub teest ja liiklustihedusest. Tavaliselt ei ole kiirteel 30-sekundilist säritust vaja, kuna autosid ja valgusjadasid on palju. Kuid vaiksemates kohtades toimivad vaid väga pikad säriajad.

„Püüan alati kasutada ava f/8 või f/11. Tavaliselt ei too f/8-st suurem ava head tulemust, kuna mõned osad pildist ei pruugi teravad jääda. Kui peate ISO suurendama ISO800-ni, pole sellest midagi. Kui pilt jääbki veidi mürarohke, saate seda pilditöötlusega parandada. Uusimatel kaameratel nagu Canon EOS R5, mille ma auhinnaks sain, ei ole ISO800 midagi hullu, ma ei näe selle seadistusega oma piltidel üldse müra.“ EOS R5-e ISO vahemik on ISO100–51 200, nii et ISO800 on võrdlemisi madal tundlikkus, mis tagab suurepärase pildikvaliteedi isegi väheses valguses.

7. Valige õige varustus

Valgusjadad kaherealisel maanteel, ühes suunas punased, teises suunas helekuldsed, mööduvad öösel tühjadest talvistest puudest lumega kaetud mäeaheliku all.

Levinud probleem on valgusjadadesse jäävad augud, kus autod on seiskunud või ei ole läbinud kogu tee pikkust. „Selle probleemi lahendab pikem säriaeg,“ paljastab Piotr. „Kui 30 sekundist ei piisa, lülitage Pirnirežiimile ja kasutage kaugpäästikut, et katik oleks avatud nii kaua kui vaja.“ Pildistatud Canoni kaameraga EOS 5D Mark IV ja Canoni objektiiviga EF 100-400mm f/4.5-5.6L IS USM: 100 mm, 30 s, f/10 ja ISO100. © Piotr Skrzypiec

Professionaalse ilmega valgusjadade piltide jaoks ei ole vaja kasutada L-seeria professionaalseid objektiive. Kompaktset ja kerget objektiivi nagu Canon RF 24-105mm F4-7.1 IS STM või RF 35mm F1.8 Macro IS STM on lihtsam kaasas kanda ning tulemuseks on ikkagi teravad ja detailsed pildid.

„Terava pildi jaoks tuleb harilikult kasutada üsna väikest ava, nii et teil ei ole vaja objektiivi, millel on kiire maksimaalne ava nagu f/1.8 või f/2.8,“ selgitab Piotr. „Kasutan alati suumobjektiive, kuna need pakuvad kaadri raamimiseks rohkem võimalusi, kuid objektiivi valik ei ole nii oluline kui muud asjad nagu statiivi kasutamine ja liiklustihedus. Pilt peab lihtsalt terav olema, kõik!“

Nii see käibki. Valgusjadade pildistamine on suurepärane võimalus säriaja kontrollima õppimiseks ning fotograafia abil millegi sellise tabamiseks, mida palja silmaga ei näe. See ei esita kaamera varustuse osas suuri nõudmisi, kuid tulemused võivad olla erakordsed – küsige Piotrilt!

Autor: Marcus Hawkins

Seotud tooted

Seotud artiklid

  • VALGUSTEHNIKAD

    Valgusmaalimise peamised nõuanded

    Uurige, kuidas toimub imeliste tulemustega valgusmaalimine.

  • A river flowing through a landscape of mossy rocks.

    FOTOGRAAFIA PÕHITÕED

    Õppige säri õigesti kasutama

    Lugege, kuidas reguleerida piltidel olevat valgust, et anda oma piltidele uus välimus.

  • MUSTVALGE FOTOGRAAFIA

    Pika säritusega mustvalge fotograafia

    Avastage, kuidas Stephen McNally jäädvustab müstilisi pika säriajaga fotosid mustvalgelt.

  • Foto külmutatud valgusvihkudest rahvarohkel Madridi tänaval Hispaanias.

    LIIKUMISE JÄÄDVUSTAMINE

    Liikumise jäädvustamine fotograafias

    Lugege, kuidas jäädvustada liikumist ja tuua seda tunnet ka oma piltidele.