Haarake kontroll aja üle: avastage aegluubis salvestamine, intervallfotograafia ja liikuv intervallfotograafia.

Aja ja liikumisega mängimine aitab paljastada maailma, mis on inimsilmale muidu nähtamatu. Näiteks saate aeglustada kiiret tegevust või kiirendada aeglaselt toimuvaid tegevusi, nagu tõusev päike või liikuvad pilved. Selles artiklis jagab filmilooja Matthew Vandeputte oma tehnikaid ajaspektri käsitlemisel – alates aegluubist kuni intervall- ja liikuva intervallfotograafiani.

Nende tehnikate juures on kõige olulisem kaadrisagedus. See määrab nii video jäädvustamis- kui ka taasesituskiiruse (kaadrit/s). Kõige tavalisem salvestus- ja taasesituskiirus on 25 kaadrit/s ja 30 kaadrit/s. Filmid on tavaliselt 24 kaadrit/s, mistõttu tekitab 25 kaadrit/s kaadrisagedus kinemaatilisema tulemuse. 30 kaadrit/s loob selgema video, mis sobib näiteks kiiret liikumist hõlmavate spordialade ja uudiste jäädvustamiseks.

Tegelikult ei ole vahet, millise kaadrisageduse te valite, kuid salvestus- ja taasesitusaeg peaksid kindlasti omavahel kokku sobima. Aegluubis salvestuse jaoks on vaja kiiremat kaadrisagedust. Kui jäädvustate kiirusel 50 kaadrit/s ja esitate seda kiirusel 25 kaadrit/s, kuvatakse liikumist poolkiirusel.

Aja kiirendamiseks tuleb jäädvustamisel väiksemat kaadrisagedust kasutada. Kui jäädvustate pikema perioodi jooksul 25 üksikut kaadrit ja seejärel esitate neid kaadreid kiirusel 25 kaadrit/s, saate ühesekundilisse videosse panna minuteid, tunde ja isegi päevi. Sedasi luuakse intervallvideoid ja liikuvaid intervallvideoid. Liikuv intervallfotograafia tähendab liikuva kaameraga jäädvustatud intervallvideot. Intervallvideoid jäädvustatakse traditsiooniliselt kas statiivi või liuguriga, mistõttu püsib kaamera tavaliselt ühes kohas, kuid liikuva intervallfotograafia puhul muudetakse kaamera asukohta enne igat uut kaadrit.

„Intervallfotograafia on suurepärane viis uue stseeni ja uue asukoha tutvustamiseks, nagu lai maastiku- või linnavõte,“ selgitas Matthew. „Liikuv intervallfotograafia on nagu eriefekt, mis aitab vaataja reisile viia. Nagu üks režissöör mulle ütles – see on otsekui lend läbi aja ja kosmose.“

Matthew on filmilooja ja videotöötleja, kes spetsialiseerub sellise materjali loomisele, kus on segatud nii aegluubis liikumist, intervallfotograafiat kui ka liikuvat intervallfotograafiat. Tema töid võib näha näiteks Netflixis, National Geographicus ja Discovery kanalil.

„11 aastat tagasi filmikoolis olles nägin ma astrofotograafia-teemalist intervallvideot ja see muutis mu elu,“ rääkis ta. „Sel ajal oli mul EOS 600D [mille järeltulijaks on Canon EOS 850D] ja ma avastasin, et ka sellega saab intervallvideoid luua. Ma jäädvustasin oma esimese pildijada sel samal öösel ja ma ei ole pärast seda peatunud.“

Intervall- ja liikuva intervallvideo loomiseks tuleb regulaarsete intervallide järel vaikepilte jäädvustada. Intervallvideo jaoks soovitab Matthew teha minimaalselt 300 fotot, „kuna seeläbi saate luua vähemalt 10-sekundilise video, mida võib esitada nii 25 kaadrit/s või 30 kaadrit/s.“

Paljudes EOS-kaamerates, nagu Canon EOS R6 ja EOS RP on sisseehitatud intervalltaimer, mis aitab seda protsessi teie eest automatiseerida. Lisaks on kaamerates intervallvideo jäädvustamisrežiim, mis loob videoklipid, mida saab otse kaamerast jagada. Matthew’le meeldib salvestada üksikfotod RAW-failidena, kuna see jätab järeltöötluse jaoks rohkem võimalusi. Pärast RAW piltide töötlemist rakendab ta Adobe After Effectsis* digitaalset stabilisatsiooni; lõpptöötluse teeb ta Adobe Premiere Pros*. Kuid intervallvideoid saab luua ka JPEG-failidest, kasutades erinevaid tarkvarasid, sh tasuta iMovie’i (Mac) või MakeAVI-d (PC).

Liikuva intervallfotograafia puhul ei pruugi nii suur kaadrite arv Matthew sõnul praktiline olla. „Kui teeksite liikuva intervallvideo jaoks 300 fotot, kuluks statiivi liigutamisele ja kaadrite sättimisele tunde. Ja paljude liikuvate intervallvideote puhul ei ole nii pikka pildijada vajagi. Ma soovitaksin pildistada vähemalt 120 fotot. Lisaks soovitan ma teha iga foto käsitsi ja hoida intervalli samasugusena. Kui usaldate automatiseeritud intervallvõtterežiimi ega ole valmis õigel hetkel kaadrit muutma, tuleb teil võibolla uuesti alustada.“

Intervalli valik sõltub sellest, kui suurt kiirust te intervallvideo või liikuva intervallvideoga jäädvustada soovite. Kiiremad subjektid nõuavad mõnesekundilist intervalli, kuid aeglasemad subjektid, nagu kasvav lill või mädanev puuvili, vajavad mõneminutilist intervalli.

Kui jäädvustate midagi lähedalt ja teete seda pikema aja jooksul, tuleks kaaluda tehisvalguse kasutamist, et hoida valgustingimusi võimalikult muutumatuna. Maastikuvideote ja linnapildi jäädvustamisel võib aga valguse vaheldumine tulemusele hoopis kaasa aidata. Üks kõige olulisemad asju on kindlasti statiiv, sest kaamera liigutamine toob kaasa häirivad võbelused või ebaloomuliku liikumise. Selleks et liikuv intervallvideo oleks mõjuv, peab kaamera liikuma sujuvalt, mitte hüplikult.

„Liikuva intervallvideo jaoks on vaja kolme elementi,“ ütles Matthew. „Kõigepealt on teil vaja subjekti ja rada või teed, mida jälgida. See võib liikuda objekti poole või sellest eemale, kõrvale või hoopis selle ümber. Ja kolmas element on ankur – objekt, mis jääb igas fotos samale kohale.“ Ankrukoha valimine tekitab tunde, nagu kaamera liiguks ühe punkti ümber, ja tagab sujuvama videopildi. Ankrukoha hoidmiseks soovitab Matthew kasutada igas kaadris sama automaatteravustamispunkti või lülitada sisse kaamera raamistik.

Intervallvideot saab teha nii lähedalt (nt õienupu avamine) kui ka kaugelt (nt pilvede liikumine taevas). Võite kasutada mis tahes objektiivi, mis teie stseeni jaoks sobib. Matthew eelistatud valikud on Canoni objektiiv EF 24-70mm f/4L IS USM ja EOS R süsteemi kaamerate jaoks Canon RF 24-70mm F2.8L IS USM või Canon RF 24-105mm F4-7.1 IS STM, kuna nende fookuskauguse vahemik sobib ideaalselt erinevate subjektide jäädvustamiseks. Liikuva intervallfotograafia jaoks soovitab ta piirduda 24 mm-ga, kuna laiemad objektiivid võivad kaadri nurkades vaatenurka veidi moonutada. „Kui teil on näiteks 16 mm objektiiv ja teil jääb eelmise ja järgmise kaadri vahele kasvõi paari sentimeetrine vahe, ei saa seda järeltöötluses enam muuta.“

„Intervallvideo ja aegluubis video asuvad ajaspektri erinevates otstes,“ rääkis Matthew. „Intervallfotograafia kiirendab tegevust ja aegluup aeglustab seda.“ Seepärast sobib aegluup ideaalselt kiire tegevuse jälgimiseks, mida palja silmaga jälgida ei jõua.

Lisaks on aegluubis videot lihtsam jäädvustada kui intervallvideot. Iga Canon EOS-i ja PowerShoti kaamera (v.a PowerShot ZOOM) suudab jäädvustada kiire kaadrisagedusega videot. Kiiremad kaadrisagedused on aga üldjuhul võimalikud vaid väiksema eraldusvõime korral. Näiteks EOS R6 pakub 4K-s 50 kaadrit/s ja 60 kaadrit/s ning täis-HD-s 100 kaadrit/s ja 120 kaadrit/s kaadrisagedust.

Te ei pea alati järgima lõpptulemuse kaadrisagedust – te võite ka jäädvustada 120 kaadrit/s ja kasutada järeltöötluses hoopis 25 kaadrit/s kaadrisagedust. Mida kiiremat kaadrisagedust te jäädvustamiseks kasutate, seda aeglasem normaalkiirusel esitatud lõppvideo tundub.

Säriaega kasutatakse tavaliselt särituse kontrollimiseks, kuid see otsustab ka liikuvate objektide renderduse. Matthew hoiatas, et kiiremate säriaegade kasutamine intervall- või liikuva intervallfotograafia juures külmutab kogu liikumise, muudab kaadrid üliselgeks ning tekitab lünkliku lõpptulemuse. „Aeglasem säriaeg aitab hägustada liikuvaid elemente, nagu mööduvad autod ja inimesed, ning tekitab vajaliku vau-efekti.“

Kuidas valida õiget säriaega? Matthew selgitas, et „on olemas selline asi nagu 180-kraadine säriaja reegel, mille järgi peaks säriaeg võrduma kahekordse kaadrisageduse ümberpööratud väärtusega. Kui näiteks jäädvustate 25 kaadrit/s, tuleks säriajaks määrata 1/50 s. See tagab ilusama liikumishägu ja kinemaatilisema tulemuse. Ma järgin seda reeglit näiteks siis, kui kasutan aegluubis jäädvustamiseks suuremat kaadrisagedust. Näiteks, kui ma jäädvustan 100 kaadrit/s, siis ma kasutan 1/200 s säriaega.“

Mõnikord järgib Matthew 180-kraadise säriaja reeglit ka siis, kui ta jäädvustab aeglasema kaadrisagedusega intervallvideoid või liikuvaid intervallvideoid. „Kui võtete vahele jääb 4-sekundiline intervall, mis on näiteks pilvede puhul üsna tavaline, kulub igale kaadrile 2 sekundit. Kui intervall on pikem, ulatudes juba minutiteni, ei tasu reeglit enam järgida, kuid mina soovitan kindlasti pikemat säriaega ja statiivi kasutamist.“

Pikem säriaeg tähendab seda, et särituse kontrollimiseks tuleb leida teised vahendid. Seepärast kasutab Matthew ND-filtrit, mis aitab vähendada objektiivi siseneva valguse hulka. „Kui jäädvustate päevasel ajal, on teil vaja väga tugevat ND-filtrit, mis aitab saavutada hea särituse isegi aeglasema säriaja puhul,“ rääkis ta.

Pärast seda, kui olete aja ja liikumise loomingulise jäädvustamise tehnikad endale selgeks teinud, ongi aeg ka ise aegluupi, intervallfotograafiat või liikuvat intervallfotograafiat proovida.


Autor: Marcus Hawkins


^{*Adobe, Adobe Premiere ja After Effects on ettevõtte Adobe registreeritud kaubamärgid või kaubamärgid USA-s ja/või teistes riikides.}