Näpunäiteid noortele loodusfotograafidele: ühepäevane fotosessioon professionaali Dani Connoriga

Noor briti fotograaf Dani Connor tegi endale professionaalsel tasandil nime Covid-19 pandeemia ajal, kui jäi Rootsi Lapimaale lõksu. Dani tegutses vabatahtlikuna maakonna looduskaitsealal, kui suur osa maailmast karantiini läks ning ta otsustas aega enda kasuks ära kasutada ja lõi tugeva sideme kohalike metsloomadega – konkreetsemalt väikese rühma punaoravatega.

„Nägin seda väga hea võimalusena oma karjääri edendada,“ räägib ta. „Otsustasin, et annan endale kuus kuud ja kui ma kusagile ei jõua, naasen oma töökohale Londoni loodusmuuseumis.“ Pärast pool aastat tehtud jõupingutusi oli Dani suutnud koguda Instagrami, YouTube’i ja Twitteri platvormidel kokku 60 000 jälgijat ning sai rahalist tuge Patreoni tellijatelt, kes tema töid nautisid.

Palusime Danil jagada oma parimaid näpunäiteid fotograafiaõpilase Jonty Clarkiga, kes soovis looduses loomade pildistamise kohta rohkem teada saada. Andsime Jontyle Canoni kaamera EOS R7, mida Dani oli kasutanud loodusfotode tegemiseks Hispaanias, ja paigutasime nad fotovarjendisse, kust neil õnnestus näha kiiresti lendavaid röövlinde.

Siin on Dani nõuanded, mida ilmestavad tema ja Jonty parimad fotod.

Fotovarjendis pildistamine annab võimaluse keskkonda kontrollida. Toit asetatakse varjendi ees olevatele esemetele, et linnud pildistamiseks kohale meelitada. Tegevus on peaaegu garanteeritud, mistõttu on selline asukoht ühepäevaseks fotosessiooniks ilmselge valik.

Dani veetis oma karjääri alguses Rootsis elades palju aega varjendites ning hindab siiani nende eeliseid. „Varjendis pildistamine tähendab, et pead pingutama, et olla loominguline ja otsima võimalusi oma piltide eristamiseks teiste omadest, kes on samas kohas pildistanud. See on suurepärane võimalus tehnika lihvimiseks ja külg külje kõrval pildistamiseks,“ räägib ta.

Jonty kogemus on siiani piirdunud stuudiotega, kus ta on ülikooli kursusetöö raames pildistanud eksootilise koduloomi. Päevale tagasi mõeldes ütleb ta: „Õppisin Danilt palju tuuletallajate käitumise kohta, kuid ka sellest, et veetsime mõned tunnid varjendist linde jälgides. Päeva lõpuks oskasin juba oodata, millal nad lähedalasuvalt puult alla lendavad, mis andis mulle rohkem aega end ette valmistada. Stuudiofotod on kõik väga tehislikud, kuid metsiku looduse jäädvustamine on võrratu kogemus. Vanematega tülitsevad noored tuuletallajad andsid meile võrratuid võimalusi põnevate fotode jäädvustamiseks.“

Dani on peamiselt fotograaf, kuid püüab potentsiaalsete klientide tähelepanu YouTube’i üleslaaditavate videotega. Selles valdkonnas alustades on hea mõte õppida selgeks ka peamised videotega seotud oskused, isegi kui need on vajalikud vaid sotsiaalmeedias enda reklaamimiseks. Selleks on vaja õiget varustust.

„Canon EOS R7 on suurepärane universaalne kaamera alustavatele sisuloojatele,“ soovitab Dani. „Seda eristab teistest sisseehitatud pildistabilisaator (IBIS), mis on kasulik kiiresti liikuvate subjektide jäädvustamiseks ning samuti siis, kui looduses ringi jalutate ja videoblogite.“

Jonty otsustas kasutada Canoni kaamerat EOS R7 koos Canoni objektiiviga RF-S 18-150mm F3.5-6.3 IS STM, millel on sisseehitatud optiline pildistabilisaator kaamera sisseehitatud pildistabilisaatori täiustamiseks. „Pildi stabiliseerimine oli märgatavalt parem kui mu Canon EOS 90D-l,“ räägib Jonty, „ja kaamera oli igas mõttes täiuslikum. Kiirem sarivõtterežiim, suurem ISO vahemik, automaatne tasandamine – see oli suurepärane kaamera, millega pildistada ja hõlmab kõike, mis on vajalik sel teekonnal täiskohaga karjäärini jõudmiseks.“

Lugege meie parimate loodusfotograafia objektiivide juhendit, et saada lisainfot parimate objektiivide kohta metsloomadest ja -lindudest rabavate kaadrite jäädvustamiseks.

Looma silma automaatteravustamise funktsiooni päris Canon EOS R7 teistelt profikaameratelt nagu Canon EOS R5 ja EOS R6 – see kõrvaldab ennustamise, mis kaasneb kiirete subjektide fokusseerimisega. „Hindan väga silmateravustamise režiimi EOS R5-l, sest lisaks sellele, et see jälgib pidevalt mu subjekte liikumise ajal, fokusseerib see automaatselt ka silmale, mis teeb mu töö nii palju lihtsamaks. EOS R7-l on ka looma silma automaatteravustamise funktsioon, mis on suureks abiks neile, kes on linnu- ja loodusfotograafia maailmas uued,“ selgitab Dani.

Rakendus Canon Photo Companion on kasulik tööriist kaamera funktsioonide selgeks õppimiseks – saadaval on konkreetsed harjutused, juhised ja näpunäited kaamera mudeli ja teie oskustaseme kohta. „Kohandasin endale EOS R7-l enda nupud,“ räägib Jonty, kelle arvates oli lihtne uut kaamerat tundma õppida. „Seadistasin säri lukustuse nupu valima loomale fokusseerimise ning vajutasin seejärel katikunupu poolenisti alla, et koondada see ühele silmale. Nüüd kui olen neid funktsioone kogenud, tunduvad need edaspidi looduses pildistamiseks hädavajalikud.“

Lisaks nendele funktsioonidele on omad eelised ka kärpimisfaktoriga sensoriga (APS-C) kaameraga pildistamisel, selline on näiteks Canon EOS R7. „APS-C sensoriga kaamerad võimaldavad subjektile lähemale liikuda,“ räägib Dani. „Pildistasin Canoni objektiiviga EF 300mm f/2.8L IS II USM ja Canoni konverteriga EF 1.4X III Canoni kaameral EOS R5, mis andis mulle fookuskauguseks 420 mm, kuid Jonty 150 mm maksimaalne ulatus pikenes 1,6× kärpimisfaktoriga 240 mm-ni. See viis meid piisavalt lähedale, et varjendist uskumatuid tulemusi jäädvustada ning sobib suurepäraselt ka linnas või kohalikus pargis jalutamiseks, kui soovid subjektile lähemale minna.“

Dani ja Jonty eksperimenteerisid varjendist tuuletallajate jäädvustamisel RAW sarivõttega. Canon EOS R7 võimaldab mehaanilise katikuga jäädvustada 15 kaadrit sekundis (kaadrit/s) ning elektroonilise katikuga 30 kaadrit/s, mis on sama palju kaadreid sekundis kui videol. „See on uskumatult kiire ja sobib eriti hästi lendavate lindude pildistamiseks, võimaldades hiljem järjestusest parima foto valida,“ selgitab Dani.

Selles režiimis saab lubada ka eeljäädvustamise, mis jäädvustab hetked pool sekundit enne katiku vajutamist ja salvestab pildid individuaalsete RAW-failidena. „See funktsioon on suurepärane, sest sain sellega sisuliselt ajas tagasi minna. Tuuletallajad on ettearvamatud, aga see funktsioon andis mulle palju suurema ajaakna reageerimiseks ja foto jäädvustamiseks,“ räägib Jonty.

„Mu tähtsaim nõuanne Jontyle ja kõigile alustavatele loodusfotograafidele on luua võimalusi. Turg on väga küllastunud, kuid siin on siiski ruumi silma paistmiseks,“ räägib Dani. Ta soovitas Jontyl teistele profifotograafidele töövarjuks minna, esitades lihtsalt küsimuse: „Kas tohiksin teid päev otsa saata, et teie tegevust jälgida?“ – ning rõhutas ka veebis oma isikupära kajastamist.

„Inimesed ei jälgi mind mu fotode pärast või seetõttu, et soovivad loodust näha,“ jätkab Dani. „Loodusfotograafidelt eeldatakse häid fotosid, kuid mind hakati jälgima, sest inimesi huvitas, millest ma räägin. Tutvustan end alati oma YouTube’i-videotes, sest tean, et kui inimesed näevad mu isiksust, on nad mu sisust rohkem huvitatud.“

„Sain Danilt väga palju olulist infot fotograafia turundusliku poole kohta,“ räägib Jonty. „Aastakümneid oma kunsti lihvinud kogenud fotograafide portfooliod on sageli heidutavad, kuid see, mida Dani on suutnud punaoravatele keskendudes ja sotsiaalmeedia võimu ära kasutades lühikese ajaga saavutada, on tõeliselt inspireeriv.“

Päevale tagasi vaadates ütleb Jonty: „Dani abiga ja tänu sellele, et kaamera aitas subjektid nii hõlpsasti välja tuua, õppisin ruttu kiire tempoga keskkonnas kohanema.“

Jonty lõpetas päeva inspiratsioonipuhanguga ja hunniku muljetavaldavate fotodega, mida oma portfooliosse lisada ning ka Dani leidis koosveedetud ajast kasulikku, justnimelt olemasolevast varustusest viimase võtmise kohta: „Tunnen, et ka mina õppisin täna Jontylt,“ võtab ta päeva kokku. „Olenemata sellest, kas ma õpin või õpetan kedagi teist, toimub alati kahesuunaline info edastamine.“

Autor: Matthew Bowen