VIDEOTEHNIKAD

Dokumentaalfilmide tegemine: sammsammuline juhend professionaalse tulemuse saavutamiseks

Auhinnatud dokumentalist ja Canoni saadik Joel Santos andis nõu, kuidas video abil lugusid rääkida.
Canoni saadik Joel Santos kükitamas metsas sõnajalgade vahel ja pildistamas oma Canoni kaameraga.
Kõigil on oma lugu – miks mitte jagada seda läbi kvaliteetse dokumentaalfilmi, mille jäädvustamiseks on kasutatud Canoni EOS kaamerat. Canoni saadik Joel Santos tunneb suurt kirge põnevate lugude ja nende ekraanil ellu äratamise vastu. Ta on tootnud televisiooni jaoks rohkem kui 50 dokumentaalfilmi, mis on üles filmitud nii tema kodumaal Portugalis kui ka mujal maailmas. Selles artiklis jagab ta videoentusiastidele nõuandeid, kuidas ise dokumentaalfilme jäädvustada.

1. Leidke oma lugu

Canoni saadik Joel Santos seismas oma Canoni kaameraga suure puu all.

Portugali reisifotograaf ja dokumentalist Joel Santos suudab jäädvustada meeldejäävaid fotosid ja videoid.

Kõige kergem on luua dokumentaalfilmi millestki, mis on lähedal teie kodule ja teie südamele. Joel soovitab rääkida oma perekonnaliikmetega ja paluda neil oma lugusid jagada. „Kui tegemist on vanema inimesega, siis paluge neil rääkida sellest ajast, kui nad olid teievanused või erinevaid seikluseid jagada,“ rääkis ta. „Lisaks võite rääkida kellegagi, kes elab mõnes teises linnas või maapiirkonnas.“ Kuna viimane aasta on olnud paljude inimeste jaoks elumuutev, võib sealt leida paeluvaid lugusid.

„Te peate leidma midagi, mis ärataks teie huvi ja paneks teid edasi uurima. Huvi tekkimine näitab, et seal on lugu, mis ootab rääkimist. Mulle tõesti meeldib, kui dokumentaalfilme luuakse sõprade või pere kogemuste põhjal. Mõned inimesed ütlevad, et dokumentaalfilmid ei peaks olema isiklikud, aga mina küsin, et miks mitte? Kui te tunnete millegi vastu suurt tõmmet, siis see on igati hea põhjus dokumentaalfilmi tegemiseks.“

2. Asukoht, asukoht, asukoht

Foto auto esiotsa kinnitatud kaamerast, mille ekraanilt paistab läbi metsa kulgev kitsas tee.

Joelile väga meeldib läbi videote mõnda lugu rääkida. „Valige originaalne lugu ja perspektiiv ning laske end kirest juhtida. Püüdke pidevalt areneda ja iga pildiga järjest kõrgemale jõuda,“ rääkis ta. Selles artiklis jagab Joel nõuandeid videote jäädvustamiseks ja räägib, milline näeb välja ühe dokumentalisti igapäev.

Asukoht ja valgustus on alati olulised, aga teil ei ole vaja loo rääkimiseks eksootilist paika. „Kõige tähtsam ei ole ilus taust, sest iga lugu on seotud selle kohaga, kus see aset leiab,“ selgitas Joel. „Kuna te jäädvustate dokumentaalfilmi, on oluline jääda truuks sellele kohale, kus lugu aset leiab – olgu selleks siis kellegi kodu või kontor.“

„Teil tuleb vaadata üle kõik esemed, mis stseeni jäävad – just nii nagu fotograafias,“ selgitas ta. „Kas värvid on tõetruud? Ega kellegi „peast“ elektripost välja turrita? Isegi, kui te dokumentaalfilmi jäädvustades aktiivselt lugu ei fabritseeri, tuleb teil siiski olla stseeni komponeerimisel võimalikult tähelepanelik. Kas kõik elemendid sobivad stseenis kokku?“

Joeli jaoks on valgus kõige olulisem algne materjal, mida video jäädvustamisel jälgida tuleb. Valgus on dokumentaalfilmi juures sama oluline kui fotode tegemisel. „Valgus on see, mis kujundab teie subjekti, asukoha ja kõik muu, mis nendega kaasneb. Kõik need saavad kokku maagilisel ristkülikukujulisel ekraanil, mis tõmbab vaatajaid sisse ja paneb neid uuesti ja uuesti ekraani poole pöörduma.“

Kuid pidage meeles, et te saate maalida kaasahaaravat pilti mis tahes kohas ja mis tahes varustusega. Te võite kasutada loomulikku valgust, subjekti tagantvalgustust või luua müstilisi sügavaid varjusid.

3. Visualiseerige oma süžee

Naine kükitamas metsas sõnajalgade vahel ja pildistamas Canoni kaameraga.

Filmimisel on kõige olulisem selge idee ja süžee. Lisaks tuleb kasuks oma sammud ette planeerida.

Tõhusa tulemuse saavutamiseks tuleks juba jooksvalt mõelda, kuidas üksikud võtted hiljem kokku saavad. Seda on üsna kerge harjutada – isegi siis, kui alustate jäädvustamist otse oma kodust. „Teil on vaja algusvõtet, mis näitab, kus tegevus aset leiab,“ rääkis Joel. „Seejärel on teil vaja tutvustada subjekti. Selleks tehke näovõte, poolkehavõte, kogukehavõte ning näidake inimest tema isiklikus ümbruses. Seejärel liikuge edasi tegevusele ning näidake tema žeste ja reaktsioone. Jäädvustamise ajal mõelge sellele, kuidas erinevad stseenid hiljem üksteisega kokku sobituvad, et hilisem töötlemine võimalikult lihtne oleks. Pidage meeles loo jätkuvust – jäädvustage erinevaid võtteid, mis hiljem üksteisele järgneksid.“

„Iga hea lugu vajab kliimaksit. Hea dokumentaalfilm lõpeb lahendusega, mis tekitab vaatajas premeeritud tunde. See ei ole sama, mis Instagrami videote loomine. Dokumentaalfilmi ei tehta laikide saamiseks. Teil on vaja ajakirjaniku hinge ning jääda truuks oma subjektile ja asukohale.“

4. Looge midagi ainulaadset

Naine seismas metsas ja pildistamas pea kohal kõrguvat puuvõrastikku.

Eksperimenteerige erinevate videotehnikatega ja püüdke leida uut vaatenurka.

Ülespoole suunatud foto, kus on näha taevast katvaid puuoksi.

Õppige oma subjekte tundma ja uurige välja, mis neis huvitavat on.

Joeli arvates peaksid algajad dokumentalistid jääma võimalikult originaalilähedaseks. „Isegi, kui lugu ise ei ole originaalne, peab teie lähenemine olema võimalikult ainulaadne. Keskenduge sellele ja püüdke jääda iseendaks, mitte jäljendada kellegi teise stiili.“

„Lisaks tasub teha eeltööd. Näiteks võiks uurida, kas filmitava inimesega on seotud mõni eriline lugu. Sellised elemendid aitavad dokumentaalfilmil teistest filmidest esile tõusta. Kokkuvõtlikult – olge avatud, suhelge oma subjektiga ja uurige välja nende huvitavad küljed.“

5. Elu liikumises

Naine seismas metsas samblaga kaetud kivide vahel.

Kui soovite dünaamilisemat lõpptulemust, jäädvustage kindlasti erinevate nurkade alt.

Joeli jaoks on oluline ka liikumine. „Staatilise võtte puhul kaotab vaataja kiiresti huvi. Te peate tekitama tunde, et aeg ja lugu liiguvad edasi.“

„Näiteks võite mängida erinevate nurkadega. Kasutage oma kujutlusvõimet. Ärge jääge pidama ühe kaadri juurde, vaid liikuge ringi,“ jätkas ta. „Kui stseenis on kaks inimest, aitab nurga muutmine jäädvustada tegevust ja reaktsiooni ning tugevdada perspektiivi erinevusi.“ Uuematel Canoni kaameratel on video jäädvustamiseks tõhus elektrooniline pildistabilisaator, tänu millele ei pea te kaamera värisemise ennetamiseks statiivi kasutama.

Canoni kaameratel EOS R5 ja EOS R6 on sensori stabilisaator, mis aitab tasakaalustada mis takes kaamera liikumist. Lisaks on suureks abiks suumobjektiivid, mis võimaldavad jäädvustamise ajal fookuskaugust muuta, ja sisseehitatud pildistabilisaatoriga STM objektiivid, mis tagavad peaaegu hääletu teravustamise.

„Jäädvustamiskoha pidev muutmine aitab lisada videole rütmi,“ lisas Joel. „Ilma erinevate vaatenurkadeta jääb film natuke igavaks. Filmimine on nagu küpsetamine – mõnikord tuleb asju omavahel kokku segada.“

6. Võtke oma Canoni kaamerast viimast

„Canoni kaameratel, nagu minu Canon EOS R5, ja taskukohasematel mudelitel, nagu Canon EOS M50 Mark II, Canon EOS 850D ja Canon EOS RP, on kahepiksliline CMOS-automaatteravustamine, mis töötab hästi nii video jäädvustamisel kui ka ühest kaadrist teise üleminekul. Lisaks on need varustatud video servoteravustamisega, mis võimaldab jälgida kaadris liikuvaid subjekte.“

Samas rõhutas Joel, et iga kasutatud tehnika peaks lugu toetama. „Ärge kasutage ühtegi tehnikat lihtsalt seepärast, et see on põnev. Kui soovite suunata vaataja tähelepanu kindlale asjale, keskenduge nendele külgedele, mis on kõige olulisemad. Kaluri puhul võib selleks olla võrku püütud kala ja seejärel kaluri näost paistev reaktsioon.“

Alguses soovitab Joel kinemaatiliste efektide loomiseks rakendada erinevaid ava väärtusi. „Lisaks valgusele ja säritusele kontrollib ava ka väljasügavust. Lai ava [väike f-number] aitab teil suunata tähelepanu subjektile, muutes tausta hägusaks,“ selgitas ta. „Kitsas ava aitab luua suurema väljasügavuse nendeks hetkedeks, kui tahate lähedal ja kaugel olevaid korraga fookuses hoida.“

„Mis puudutab säriaega, siis tavaliselt jääb ideaal ümberpööratud kahekordse kaadrisageduse juurde. Näiteks, kui jäädvustate 25 kaadrit/s, sobib säriajaks 1/50. Kiirema säriaja puhul võivad liikuvad objektid jääda virvendama. Kui jäädvustate eredas valguses, on teil vaja ava jaoks piisavalt aeglast säriaega ja lisada objektiivile ND-filter (neutraalse tiheduse filter). Ka tumedates tingimustes võib aeglane säriaeg töötada, kuna see suurendab liikumishägu ja aitab vältida suure ISO-valgustundlikkuse kasutamist, mis võib pildikvaliteeti allapoole viia.“

Joeli tehnikad praktikas

  • Vaataja tähelepanu aitab püüda loominguline avavõte ja asukoha tutvustamine. Siin on näha, kuidas Joel kinnitas kaamera autokapoti külge ja kasutas nutitelefonisse alla laaditud Canoni rakendust Camera Connect kaugjuhtimispuldina, et suunata vaataja pilk otse stseeni. Järgmine samm on tutvustada filmi põhisubjekti ja tuua ta filmimise asukohta.
  • Kui filmite liikuvaid inimesi, on hea kasutada näotuvastusega automaatteravustamist, kuna see aitab hoida neid teravana ja suunata vaataja tähelepanu õigesse kohta. Selleks et mitte maha jääda, tuleks kasutada üsna kiiret servoteravustamist. Fookuspunkti liigutamisel tuleb tegutseda aga vastupidiselt. Sellise juhul aitab kitsas väljasügavus tausta hägustada. Ning sujuva ülemineku tagab aeglasem servoteravustamine.
  • Te ei saa eeldada, et kuna te jäädvustate videot, on igas võttes ka liikumist. Selleks et hoida vaataja tähelepanu staatilistel objektidel, võite lisada liikumist kallutades või panoraamilisel. Lisaks saate kombineerida kallutamist ja panoraamimist huvitava pöördefekti loomiseks.
  • Suure kontrastsusega stseenides tekib oht, et eredad valguslaigud uhuvad valge värvi välja ja tumedad varjud muutuvad täiesti mustaks. Kui soovite, et säritus oleks rohkem tasakaalus, kasutage Canoni suurt dünaamilist vahemikku, mis aitab valguslaike ja varjusid paremini ohjes hoida. Teie trikk on kasutada ringpolarisatsioonifiltrit. See aitab eemaldada soovimatud peegeldused ja võimendada värve. Samal ajal vähendab filter seda läbivat valgushulka, lubades kasutada laiemat ava ja vähendades vajadust ülikiire säriaja kasutamiseks.
  • Viimaks – ärge piirake end rääkivate peade filmimisega. Just nagu teistes filmides, peab ka dokumentaalfilmis olema teatud rütm. Kasutage erinevaid jäädvustamisnurki või võtke viimast Canoni video digitaalsest pildistabilisaatorist, mis aitab vähendada käsitsi jäädvustamisel tekkivat kaamera värinat. See annab teile võimaluse liikuda filmimise ajal ringi. Ja see ei sega jäädvustamist – loominguline töötlemine ja võtete lõikamine aitab tuua filmi draamat ja huvi.
Foto pikkades paatides istuvatest kaluritest, kes püüavad kormoranidega kala.

Kui soovite näha, kuidas Joeli nõuandeid praktikas kasutatakse, vaadake seda videot*, kus kalureid nõrgas valguses jäädvustatakse. Pildistatud Canoni kaameraga EOS 5D Mark IV ja Canoni objektiiviga EF 16-35mm f/2.8L III USM: 24 mm, 1/320 s, f/2.8 ja ISO3200. © Joel Santos

Järgmine kord, kui hakkate kaameraga lugu rääkima, tuletage need mõtteterad meelde – nii märkate peagi, et olete dokumentalistikas üsna hea.

*Võimalik lugeda ainult valitud keeltes.



Autor: Matthew Richards

Seotud tooted

Seotud artiklid

  • VIDEOTEHNIKAD

    Õppige ise lühifilmi tegema

    Kas teil on mõni põnev lugu? Äkki soovite seda lühifilmina jäädvustada? Siin on paar nõuannet, kuidas seda teha.

  • Muusik, tantsija ja jalgpallur seismas seina kõrval, mida kaunistab grafiti-öökull.

    VIDEOBLOGIMINE

    Üks loominguline koostöö

    Neli Canoni seadmetega varustatud kunstnikku ühendasid oma erinevad oskused, et luua üheskoos üks äge lühifilm.

  • Muutke perega väljas veedetud päev imeliseks koduvideoks

    VIDEOTEHNIKAD

    Muutke perega väljas veedetud päev imeliseks koduvideoks

    Perekonna videoblogija Stef Michalaki abiga saate jäädvustada väärtuslikke hetki perega ja õppida, kuidas kasutada parima tulemuse saavutamiseks EOS-kaamera videofunktsioone.

  • Kuulsusest pagar Matt Adlard pildistamas šokolaadimagustoitu Canoni kaameraga EOS M50 Mark II.

    TOIDUFOTOGRAAFIA

    Edukuse retsept: tutvustame teile Canoni kaamerat EOS M50 Mark II

    Iseõppinud pagar ja sotsiaalmeediastaar Matt Adlard katsetas Canoni kaamerat EOS M50 Mark II.