Näpunäited ja tehnikad kaamera paremaks panoraamimiseks

Kiiresti liikuvate subjektide jäädvustamisest dünaamilisel taustal aeglasematele subjektidele liikumise tunde lisamiseni – panoraamimise abil saate lisada oma piltidele liikumist ja dramaatilisust.

Panoraamimistehnika abil saab ükskõik millise kaameraga oma fotodele lisaelemendi lisada. Pealegi ei pea te pildistama just kiirelt liikuvaid subjekte. Panoraamimist saab kasutada ka võrdlemisi aeglaselt liikuvatele subjektidele liikumise tunde lisamiseks, kuna liikumishägu jätab mulje, et nad liiguvad palju kiiremini, kui tegelikult.

Panoraamimine on loov tehnika, millega saab tegevusfotodel tõelist liikumistunnet edasi anda. Kui kasutate kiiresti liikuva subjekti külmutamiseks kiiret säriaega, võib pildil jääda puudu dramaatilisusest, mis pildistamise hetkel olemas oli, kuna subjekt näeb välja nagu raidkuju. Kui kasutate aga aeglast säriaega ja liigutate (ehk panoraamite) kaamerat subjektiga samal kiirusel, saate liikuva subjekti jäädvustada teravalt, samal ajal kui taust ja mis tahes staatilised objektid muutuvad ühtlaseks häguks.

Lisaks kiiruse tunde edasi andmisele aitab panoraamimine liikuvat subjekti teravamalt jäädvustada ja vaataja tähelepanu sellele juhtida või lihtsalt ebameeldivat tausta maskeerida. Vahet ei ole, milline on teie kavatsus – kaamera panoraamimine on hea oskus, mida omada ja hea tulemuse saavutamise saladus peitub harjutamises. Panoraamimiseks on vaja head kaamera kontrolli, seega mitte miski peale kogemuse teid aidata ei saa.

Rajaspordialad on hea koht, kus panoraamimist harjutada, kuna saate mitmeid võimalusi oma oskuste lihvimiseks, sest jooksjad, hobused, krossimootorrattad ja ralliautod mööduvad teist iga ring uuesti. Kodus saab liikuvate subjektide jäädvustamist harjutada aias mängivate laste või lemmikloomadega.

Lülitage sisse säriaja prioriteet (Tv) või käsitsi režiim (M) ja valige sobiv säriaeg.

Ideaalne kiirus oleneb paljudest faktoritest: subjekti liikumiskiirusest, teie ja subjekti vahelisest kaugusest, kasutatavast objektiivist ja sellest, kui tugevat häguefekti saavutada soovite. Alustage umbes 1/60 s säriajaga ja vähendage seda, kui tunnete ennast mugavalt. Proovige 1/30 s või aeglasemat, et saavutada rohkem hägu, 1/125 s, et hägu oleks vähem. Ärge unustage pildistabilisaatorit välja lülitada – v.a juhul kui pildistate objektiiviga, millel on pildistabilisaatori 2. režiimi funktsioon – sellisel juhul kasutage seda. Selles režiimis korrigeerib pildistabilisaator vertikaalse värina, kuid mitte horisontaalset liikumist, kui liigute tegevusega kaasa.

Mõne subjekti puhul võib vaja minna kiiremat säriaega, et nad ei muutuks liiga häguseks. Näiteks ralliauto jaoks on tõenäoliselt vaja kiiremat säriaega kui jalgratta jaoks. Saate jäädvustada palju hägu ka säriajaga 1/200 või 1/400 s kui subjekt liigub kiiresti ja teil õnnestub selle liikumist jälgida.

Kui kasutate käsitsirežiimi, peate reguleerima ka ava, et saavutada õige säritus. Säriaja prioriteedi (Tv) puhul hoolitseb kaamera selle eest ise.

Määrake võtterežiimiks sarivõtte režiim. Lisaks paremale võimalusele tabada oluline hetk minimeerite ka kaamera värisemist päästikunupu vajutamisel.

Teie foto taust peaks olema hägune, et selle üksikdetailid ei omaks teie fotol liiga suurt tähtsust. Kuid üleüldised värvid moodustavad teie pildist olulise osa, kuna need raamivad teie subjekti. Võimaluse korral proovige leida taust, mis on subjektiga kontrastis, et subjekt paremini esile tuua, ja mis töötab hästi, kui seda lühikeste jadadena jäädvustada. Paar harjutusvõtet ilma subjektita näitavad, kas sellel on potentsiaali. Horisontaalsed jooned, nagu aed või teeäär, lisavad struktuuri ja annavad liikumise tunnet paremini edasi. Kui pildistate hämaras valguses võivad hägused tuled tagaplaanil anda teie piltidele juurde tõelist dramaatilisust.

Selleks et vältida panoraamimise ajal kaamera fookuse muutumist, kasutage subjekti jälgimiseks kaamera automaatteravustamist AI-servoteravustamise režiimis – olenevalt sellest, kui kaugel tegevusest asute, peate ilmselt katsetama, kas paremaid tulemusi annab ühepunktiline või tsooni automaatteravustamine.

1. Seiske näoga oma valitud tausta poole, nii et jalad on õlgade laiuselt, et tagada stabiilsus. Panoraamimise ajal peaks liikuma ainult teie ülakeha, seega painutage liikumise jälgimise ajal vöökohta.
2. Kasutage sarivõtterežiimi, vajutage päästikunuppu enne kui subjekt teie soovitud kohta jõuab, ja jätkake pildistamist, kuni subjekt on selle läbinud.
3. Jälgige oma subjekti sujuva liikumisega – aga ärge tehke seda siis, kui reaalselt jäädvustate. Jälgige subjekti enne kaadrisse jõudmist, selle ajal ja pärast seda, hoides ennast ja kaamerat võimalikult stabiilselt – minimeerides vertikaalsed ja kallutavad liigutused. See võib olla lihtsam, kui kasutate pildinäidikut (kui see teie kaameral on), mitte LCD-ekraani.

Panoraamimine vajab harjutamist, seega ärge muretsege, kui teie esimesed pildid ei ole väga head. Õppige, tehes palju pilte, ja tehke kindlaks, miks mõned tulevad paremini välja kui teised. Kas näiteks säriaeg on vale või on subjekt liiga hägune? Seejärel rakendage õpitut oma järgmiste fotode tegemisel.

Kuid kui subjekt on terav ja taust ühtlaselt hägune, siis võite enda üle uhkust tunda. Panoraamimine on siiski väga lõbus, mistõttu tahate väga tõenäoliselt uuesti proovida!

Kui olete päevavalguses panoraamimise tehnika käppa saanud, katsetage seda ka öösel ning jäädvustage oma panoraamvõtetele valgusrajad.


Autor: Marcus Hawkins