Uurige, suhelge, austage – kuidas olla lugupidav reisifotograaf

Foto kätest, mis hoiavad kõvasti kinni värvilisest karussellihobusest, ja põnevil näost, mille ümber on superkangelase keebina lehviv hidžaab. See ei ole pilt, mida te tavaliselt moslemitüdrukust näete ja just seepärast on see Canoni saadiku Gulshan Khani lemmikpilt. „Moslemite ning eriti naiste ja laste kujutamine jääb tihtipeale mingitesse raamidesse. Me justkui ei olekski samasugused erinevate emotsioonidega inimesed nagu teised. Räägin meie-vormis, kuna ka mina kuulun sellesse kogukonda,“ selgitas Lõuna-Aafrika fotoajakirjanik. „Aafrika mandril tehtud piltidel võib tihtipeale näha kannatusi ja teisestamist. Aga sellel pildil on näha õnnelikku tüdrukut, keda on pildistatud austusega.“

Gulshani näide tuletab meile meelde, et kaamera on võimas. Pildid võivad toetada ühedimensioonilist maailmavaadet või ka midagi uut paljastada. See on eriti asjakohane siis, kui pildistatakse teisi kultuure või kogukondi – olgu selleks siis nurga taga asuv naabruskond või sadade kilomeetrite kaugusel asuv võõrriik. Gulshani jaoks on see igapäevane töö. Iseseisva fotoajakirjanikuna, kelle tööd on ilmunud National Geographicus, The New York Timesis ja The Guardianis, ning uudisteagentuuri Agence France Presse’i endise ajakirjanikuga on Gulshan jäädvustanud regulaarselt inimesi ja kohti nii oma kodumaal kui ka eemal. Selles artiklis selgitab ta, kuidas jäädvustada kultuuri mõjuvalt ja lugupidavalt.

19. sajandil, kui fotograafia oli alles uus tehnoloogia, oli kaamera Euroopa kolonisaatorite jaoks otsekui kui teaduslik tööriist, mida kasutati pärismaalaste klassifitseerimiseks ja rõhumiseks. Gulshan usub, et selline suhtumine on kandunud ka tänavapäeva, tekitades inimestes arvamuse, et fotograafia on erapooletu meedium.

„Fotod on õpetlikud. Need näitavad meile, kuidas teised meid näevad,“ selgitas ta. „Arvatakse, et pilt ongi objektiivne tõde, kuid see ei ole nii. Pilt sisaldab alati tükikest teist endast. Teie ideoloogiat, teie kogemusi ja teie väärtusi – teie ju otsustate, mida kaadrile jätta ja mida mitte.“

Gulshan rääkis ka sellest, kuidas mõned läänest tulnud inimesed tunnevad, et neil on õigus eksootilisi maid avastada. „Nende kohtade külastamine ja pildistamine ise ei ole probleem,“ rõhutas Gulshan. „Probleem tekib siis, kui fotograaf arvab, et ta on parem kui need inimesed, keda ta pildistab.“

Mis on esimene asi, mis teile sõnaga „kultuur“ seostub – on see rahvus, rass või hoopis religioon? Gulshani kontseptsioon kultuurist on palju laiem. „See võib muuhulgas tähendada kindla väärtussüsteemiga inimgruppi, töökultuuri, ühte sotsiaalsesse klassi kuuluvaid inimesi või kindla muusikastiili armastajaid,“ selgitas ta.

Olenemata sellest, millist kultuuri te avastama lähete, tuleb enne kaameraga kohale minemist ettevalmistusi teha. See aitab teil leida ebatavalisi pildistamiskohti või olulisi sündmusi, nagu festival või protest, kus saate teha asjakohaseid pilte.

Lisaks aitab see mõista erinevate inimeste norme, tavasid ja muresid, tänu millele oskate pildistamisel inimestele õigesti läheneda. Jälgige meediat, lugege raamatuid, vaadake dokumentaale, tutvuge Google Mapsiga ja – mis kõige tähtsam – rääkige inimestega. Kui olete välismaal ja ööbite hotellis, siis suhelge hotelli töötajatega. Kui olete üritusel, küsige osavõtjate käest, mida see üritus nendele tähendab ja miks nad sellest osa võtavad. Olge inimeste vastu lugupidavad, empaatilised ja olge alati valmis õppima.

Fotograafi töö on leida tasakaal mõjuva tulemuse ja lugupidava suhtumise vahel oma subjektidesse. Üldiselt väldib Gulshan pikki objektiive, eelistades paarida oma Canoni kaamerad EOS R ja EOS R5 Canoni objektiiviga RF 35mm F1.8 MACRO IS STM. See kombinatsioon võimaldab tal liikuda oma subjektidele lähemale ja täielikult tegevusse sukelduda. „Lähedalt pildistamine eeldab seda, et räägite nende inimestega. Selle tulemusel saavutate ka intiimsed pildid,“ selgitas ta.

Erandiks on pühad kohad, kus Gulshan töötab eelneva nõusoleku alusel ja püüab mitte kedagi häirida. „Pühades kohtades tuleb alati kultuuriga arvestada ja kui te ei ole kindel, kas teie kohaolek on oodatud, on kõige parem seda küsida,“ nõustas ta. „Küsige, millistes kohtades te käia võite ja milliseid reegleid järgida tuleb. Näiteks tuleb paljudes mošeedes ja templites kingad eemaldada ja teatud riideesemeid kanda. Lugupidamatu on liikuda palvetava inimese ette või temaga vestlust alustada.“

„Sellistel puhkudel kasutan ma Canoni objektiivi RF 70-200mm F2.8L IS USM,“ lisas ta. „Püüan oma katikut alati võimalikult vaiksena hoida, et mitte kedagi segada ning näidata lugupidamist olukordades, mis vajavad vaikset ja delikaatset lähenemist.“

Vaikse pildistamise jaoks ei pea valima ainult professionaalidele mõeldud kaameraid, nagu EOS R5. Ka Canoni peeglita kaamera EOS R10 on varustatud vaikse võtterežiimiga, mis kohandab vajalikke seadeid ühekorraga, ennetades helide või valguse kandumist kaamerast väljapoole. Kui paarite kaamera EOS R10 mitmekülgse Canoni objektiiviga Canon RF-S 18-150mm F3.5-6.3 IS STM, aitab pikem fookuskaugus häirumist veelgi minimeerida.

Väga oluline on eristada avalikke üritusi, kus inimesed on pildistamisega harjunud, ja neid hetki, mis nõuavad subjekti nõusolekut – olgu selleks siis tänaval tehtud klõps või isikliku projekti tarbeks tehtud grupipildid. „Nõusoleku küsimine on väga oluline,“ sõnas Gulshan. See tähendab ka seda, et selgitate inimestele, miks te pilti teha tahate ja mida te hiljem piltidega ette võtate.

Seda, kuidas nõusolekut saada, otsustate teie. Kui pildistate näiteks mõnes kogukonnas, tasuks nõusolekut küsida ja inimestega tutvuda enne, kui te neid jäädvustama hakkate. Nii tunnevad inimesed teie seltskonnas ennast pingevabamalt. Linnatänaval saate kõigepealt mõne turumüüjaga vestlust alustada ja seejärel temast portree jäädvustada. Kui te keelt ei mõista, leidke keegi, kes mõistab. Pöörake tähelepanu sellele, kuidas teie subjekt pildistamispalvele reageerib. Gulshan jätkas: „Te saate kindlasti aru, kui inimene ennast ebamugavalt tunneb.“ Kui see nii on, tuleb kaamera kõrvale jätta.

Kuigi täna teeb Gulshan oma tööd instinktiivselt, on ta veetnud palju aega piltide ja inimeste portreteerimise analüüsimise peale. „Visuaalne kirjaoskus ja teadlikkus on väga olulised,“ rääkis ta. „Mõelge näiteks pildistamisnurkadele ja sellele, kuidas see vaatajale mõjub.“ Jälgige erinevaid Instagrami kontosid, et mõista, kuidas fotograafid oma kogukondi esitlevad. „Mõnikord aitab mõtet paremini edasi anda fotoseeria,“ rääkis Gulshan, „kuid ka ühe pildiga saab inimese või kultuuri lugu tutvustada. Kuid pidage meeles, et üks pilt ei kajasta kogu maailma.“

Autor: Rachel Segal Hamilton