Kuidas jäädvustada superkuud: 8 nõuannet erakordsete kuufotode tegemiseks

Kuu on alati olnud põnevaks pildistamisobjektiks paljudele fotograafidele üle maailma. Eriti põnev on jäädvustada super- või verekuud. Aga see ei ole niisama lihtne. Väljakutseid on mitmeid: ereda ja kaugel asuva subjekti jäädvustamine nõrga valgusega tingimustes, kadreerimine ja pika fookuskaugusega teravustamine. Kuid õigete seadmete ja särisätetega on võimalik pildistada imelisi detailirohkeid kuufotosid ja meeleolukaid kuumaastikke. Siin näitame, kuidas seda teha.

Teatud hetkedel Kuu pöörlemisperioodi käigus (mis kestab 27,322 päeva), liigub see Maale lähemale. Kui samal ajal juhtub olema ka täiskuu – hetk kuus, kui Päike, Kuu ja Maa on kõik samal joonel – saame nautida väga suurt täiskuud või superkuud. Verekuu on veelgi haruldasem. Seda saab jälgida siis, kui lisaks superkuule toimub ka täielik kuuvarjutus. See tähendab, et Maa blokeerib Kuule paistvat päikesevalgust ja Kuud valgustab ainult läbi Maa atmosfääri peegelduv valgus, mis muudab Kuu õrnalt punaseks.

Kuu pildistamine ei ole ainult fotograafia-alane väljakutse, see annab võimaluse tutvuda Maa ja satelliitide liikumisega. Me teame täpselt, millal Kuu tõuseb, millal see taeva kohal lookleb ja millal see loojub – ja seda mitmeid aastaid ette. Tänapäeval on olemas palju kasulikke mobiilirakendusi, mis aitavad teil planeerida oma vaatenurki ja jälgida kuufaase otse veebis. Üks nipp, mida jälgida tasub, on see, et täiskuu tõuseb enam-vähem otse loojuva päikese vastu.

Automaatsed särirežiimid kuu pildistamiseks alati ei sobi, mistõttu tuleb valida käsitsisäri. Üldiselt püsib kuule paistev päikesevalgus ühtlasena, mis võimaldab teil kasutada lihtsat särireeglit – „Looney 11“. Määrake ava väärtuseks f/11 ja kohandage säriaega vastavalt ISO-valgustundlikkusele (ümberpööratult). Näiteks: ISO 100 puhul tuleb säriajaks määrata 1/100 s, ISO 200 puhul 1/200 s jne. See ei ole kohustuslik reegel, te võite alati oma säriaega ja ava väärtust kohandada, et pilt õige paistaks.

Kuu lähivõtete jaoks tuleb kasutada pikka objektiivi, aga see ei pea olema kõige kiirem ega kallim, kuna kuu on nii ere, et teil ei ole vaja rakendada kõige suuremaid ava väärtuseid. Sobida võivad isegi standardsed suumobjektiivid, nagu Canon RF 24-105mm F4-7.1 IS STM. Need ei pruugi teil täita kogu kaadrit, aga te saate alati hiljem sobivaid kärpeid teha. Väga hästi sobivad kuu pildistamiseks suure eraldusvõimega kaamerad, nagu 26,2 MP Canon EOS RP.

Kui soovite täita kogu kaadrit, sobib ideaalselt mõni ülipikk objektiiv, nagu Canon RF 800mm F11 IS STM. Kuufotograafia jaoks sobib ideaalselt ava väärtus f/11, kuna see vastab „Looney 11“ reeglile. Objektiivi pikendajad, nagu 1,4× RF-pikendaja ja 2× RF-pikendaja, on samuti ulatuse suurendamisel kasulikud.

Superkuu on kõige võimsam siis, kui see alles horisondi tagant paistma hakkab. Valgus peab liikuma läbi Maa atmosfääri läbi ühe külje, mistõttu kuu võtab sooja punaka tooni. Sellel hetkel paistab kuu ka kõige suuremana, kuigi tegelikult on see ainult illusioon. Kuu suurus ei muutu, aga atmosfääri kumerus töötab suurendusklaasina.

Kui soovite teha loomingulisemaid kuufotosid, siis lisage horisondile ka teisi põnevaid detaile. Aga te peate olema valmis kiiresti tegutsema – juba paari minutiga tõuseb kuu horisondist kõrgemale.

Kuigi täiskuu on väga köitev, ei pruugi see olla parim aeg kuu pildistamiseks. Eriti siis, kui soovite jäädvustada selle pinnal olevaid detaile, nagu kraatrid. Otse paistev valgus peidab kõik kuul olevad varjud, töötades samamoodi nagu kaamera välklamp. Teistes kuufaasides liigub päikesevalgus rohkem küljelt, luues erinevaid valgus- ja varjulaike, mis on vajalikud kuumaastiku kontuuride ja detailide esiletoomiseks.

Viige oma kuufotograafia järgmisele tasemele, järgides professionaalse fotograafi Andrew Fusek Petersi nõuandeid ja inspireerivaid mõtteid*.

*Võimalik lugeda ainult valitud keeltes.


Autor: Phil Hall