Kuidas teha tänavaportreesid: professionaali nõuanded

Tänavaportreesid aetakse sageli segi tänavafotograafiaga. Kahel stiilil on paljugi ühist: mõlemad hõlmavad võõraste pildistamist väljaspool stuudiot. Kui tänavafotograafia on varjatud, tehtud sageli nii, et subjekt ei teagi oma jäädvustamisest midagi, on tänavaportrees, nagu räägib elustiili- ja portreefotograaf Julian Love, „pildistatav olukorrast teadlik.

„Te olete temaga rääkinud ja lasknud neil isegi poseerida,“ jätkab ta. „See on vastastikusem – koostöö, mitte vaid kõrvalseisja pilk.“ Julian võttis kaamera Canon EOS RP hiljuti kaasa teekonnale läbi oma kodulinna Bathi Ühendkuningriigis, et jäädvustada tänavaportreesid. Siin jagab ta kaheksat nõuannet vapustavate piltide jäädvustamiseks.

„Sõna „tänav“ võib olla veidi eksitav,“ ütles Julian, sest teie subjekt ei pea tingimata mööda tänavat kõndima. „Taoliste inimeste poole pöördumine ei ole sageli hea mõte, sest nad on teel kuhugi.“ Selle asemel soovitab Julian otsida inimesi, kellel ei ole kuhugi kiiret, kellel võib olla hea meel viis minutit teiega veeta. Eriti soovitab ta võimalikke subjekte otsida kohtadest, kus inimesed tavaliselt ootavad – bussi- või taksopeatused või rongijaamad.

„Poepidajad on samuti hea valik, kuna on sageli huvitavas keskkonnas,“ lisas ta. „Samas ärge proovige seda laupäeva hommikul, kui neil on väga palju tegemist.“ Subjekti valides mõelge, kuidas jäädvustada nende keskkond pildile nii, et see räägiks nende loo. Näiteks on erksavärvilised lilled ideaalne taust Juliani fotole floristist Marcia Woodist (kõige ülemisel pildil), kes kolis koos oma arboristist abikaasaga Londonist Bathi umbes neli aastat tagasi. „Ta oli väga suhtlemisaldis ja pildistamisest vägagi elevil,“ ütles Julian.

Tänavaportrees mängib suurt rolli subjektiga suhtlemine, seega tuleb esmalt alustada vestlust. „Ma tutvustan end kui fotograafi ja selgitan, miks ma tahan inimesest pilti teha,“ ütles Julian. „Selleks võib olla ta huvitav riietus, huvitav välimus või huvitav asukoht. Või on valgus lihtsalt eriti ilus.“ Mõned inimesed ei pruugi näha end nii, nagu teie, seega ärge kartke potentsiaalset subjekti veidi julgustada, selgitades talle, mis teid fotograafina tema juures köidab.

Juliani sõnul tähendab kompositsioon kaadrisse jääva lihtsustamist. Tema sõnul kehtib see eriti siis, „kui olete päris maailmas, keskkondades, mida te ei saa kontrollida.“ Avalikus ruumis võib olla palju visuaalseid segajaid, erksaid värve või heleda ja tumeda variatsioone. „Teil tuleb neid asju minimeerida, et saavutada veidi graafilisem kompositsioon, ning leida hea kontrast subjekti ja tausta vahel. Võite otsida lihtsat tausta; või teha nii, et subjekt on hele ja taust tume või vastupidi; või mängida värvikontrastiga, näiteks kannab subjekt rohelist ja taust on punane. Tooge oma subjekt esile.“

Nagu Julian ütleb, on tänavaportreedes kesksel kohal suhtlus, seega ärge kartke paluda subjektil vajaduse korral liikuda. „Valgus võib olla ilusam, kui pildistate inimest varjus, või tuleks parema foto saamiseks anda talle mõned poseerimisnõuanded,“ ütles Julian. Ta avastas, et kaamera Canon EOS RP tagumine ekraan tuli selle tänavaportreede aspektis kasuks. „Nii suhtlete subjektiga veidi vahetumalt, ega peida end kaamera taha,“ ütles ta.

Kaamera Canon EOS RP näotuvastuse ja automaatteravustamise jälgimisfunktsioon oli samuti kasulik. „See on suurepärane tehnoloogia, mis jällegi võimaldab teil pühendada rohkem aega subjektiga suhtlemisele ja kompositsiooni ehitamisele, teravustamise pärast muretsemata. Igal pildil on inimese nägu ideaalselt fookuses, isegi siis, kui ta on kaadris üpris väike.“

Viimase tänavaportreede sessiooni jaoks pildistas Julian inimesi nii siseruumides kui ka väljas, kasutades kolme objektiivi: Canon RF 35mm F1.8 Macro IS STM, Canon RF 50mm F1.8 STM ja Canon RF 85mm F2 Macro IS STM. „Siseruumides kasutasin peamiselt 35 mm või 50 mm objektiivi ning välitingimustes 50 mm või 85 mm objektiivi. Langetan otsuse selle põhjal, kui palju tausta ma jäädvustada tahan. Siseruumides olete subjektile lähemal, kuna ruumi on vähem, mistõttu tahate näidata rohkem tema loomulikku keskkonda, seega tasub kasutada 35 mm objektiivi. Välitingimustes on taust kirjum ja vähem kontrollitav, mistõttu aitab pikk objektiiv teil subjekti isoleerida ning portreel temale keskenduda.“

Canon EOS RP ja Juliani valitud objektiivid on kõik kerged, mis teeb neist ideaalse valiku käigupealt portreede pildistamiseks ilma teid koormamata. Kaameral EOS RP on ka silmade automaatteravustamise jälgimisrežiim – see kahepiksliline CMOS-automaatteravustamise tehnoloogia hoiab subjekti silmad üliteravas fookuses, tagades portreede nõelterava pildikvaliteedi.

Julian kasutab tänavaportreede jäädvustamisel ainult loomulikku valgust. „Kui pildistan siseruumides, näiteks poes, palun neil tuled kustutada. Hoonetes on sageli palju valgusribasid või kohtvalgustust, mis ei jää ilusad ning nendega on keeruline töötada, mistõttu on hea koha otsimise osa leida koht, kus on suured aknad,“ ütles ta.

„Kui pildistate väljas, tehke seda varahommikul või õhtul, kui päike on madalal,“ lisas ta. „Algajad fotograafid arvavad sageli, et ilusate fotode jaoks on vaja kaunist päikesepaistet. Portreede puhul see kindlasti nii ei ole. Pilvisel päeval toimivad pilved hiiglasliku hajutuskarbina ja hajutatud valgus on palju meeldivam.“

Tänavaportreede puhul ei jahi te tegevusfotosid või ürita tabada n-ö otsustavaid hetki, kuid kasuks tuleb loo jutustamine, näidates subjekti tegelemas millegi neile olulisega, näiteks graafik trükimasinaga. „Üldiselt subjekt ja taust ei liigu ning ma ei pea muutustele kiiresti reageerima, mistõttu kipun kasutama käsitsirežiimi (M),“ ütles Julian. „Kui kasutate ava prioriteedi režiimi (Av), siis iga kord kui kadreerite fotot uuesti, muutub ka säriaeg, kuna kaamera arvutab selle ümber. Mul on sageli esi- või tagaplaanil midagi eredat ja tahan esile tõstetut hoida.“

Julianil on tavaliselt subjektidele näitamiseks kaasas umbes viis väikest fotot oma portfooliost ja kiirprinter, et kohe inimesele pilt anda. „Nii tundub see rohkem vastastikune,“ ütles ta. Kaasaskantav printer, nagu Canon Zoemini või Canon SELPHY Square QX10 sobivad selleks ideaalselt. Inimesed küsivad sageli fotot ka endale, et panna see oma sotsiaalmeedia profiilile või ära raamida, mistõttu on Julianil kaasas ka visiitkaardid. „Nii ei pea te oma e-posti aadressi 25 korda päevas kirja panema,“ lisas ta.

Kuigi Julian küsib alati enne tänavaportree tegemist luba, kasutab ta lepingut ainult siis, kui teeb fotosid kaubanduslikel eesmärkidel. „Te ei pea lihtsalt avaldamise eesmärgil lepingut sõlmima, kui kujutate inimest lihtsat sellisena, nagu ta on, ega seosta teda ühegi toote, teenuse või tootemargiga. Ma seletan, kuidas pilti kasutatakse ja saan neilt suusõnalise nõusoleku,“ ütles ta.

Selle žanri muudab keeruliseks sama asi, mis muudab selle põnevaks: ennustamatus. Kuigi siin on palju asjaolusid, mida te ei saa kontrollida, piisab veidikesest läbimõtlemisest, harjutamisest ja enesekindlusest, et loovalt töötada saadaval olevate elementidega – subjekt, kompositsioon, valgus ja asukoht –, et luua kauneid ja ehedaid tänavaportreesid.


Autor: Rachel Segal Hamilton