Kuufotograafia nõuanded: kuidas jäädvustada erakordseid tähistaeva pilte

Kuu on alati olnud põnevaks pildistamisobjektiks paljudele fotograafidele üle maailma. Eriti põnev on jäädvustada super- või verekuud. Aga see ei ole niisama lihtne. Väljakutseid on mitmeid: ereda ja kaugel asuva subjekti jäädvustamine nõrga valgusega tingimustes, kadreerimine ja pika fookuskaugusega teravustamine. Kuid õigete seadmete, särisätete ja eelneva hoolika planeerimise abil on võimalik pildistada imelisi detailirohkeid kuufotosid ja meeleolukaid kuumaastikke. Siinkohal jagame teiega kogu vajalikku teavet kuu pildistamise kohta, samuti ekspertnõuandeid sätete ja seadmete kohta ning nõuandeid parimate kuupiltide jäädvustamiseks astrofotograaf Mara Leitelt.

Kuu tiirleb ümber Maa 27,322 päeva. Kõnealune tsükkel koosneb järgmistest faasidest: noorkuu, kasvav kuu, kuu esimene veerand, kasvav kuu, täiskuu, kahanev kuu, kuu viimane veerand, kahanev kuu ja uuesti noorkuu. Peale selle, et iga faas esitab kuust erineva vaatenurga, mõjutavad faasid ka valgustingimusi alates erksalt helendavast täiskuust kuni vaevalt nähtava noorkuuni.

Mõned kuukalendri hetked on tõeliselt erilised. Kui Kuu on lähemal Maale ja samal ajal juhtub olema ka täiskuu – hetk kuus, kui Päike, Kuu ja Maa on kõik samal joonel – saame nautida väga suurt täiskuud või superkuud. Veelgi harvem on näha verekuud – see juhtub siis, kui lisaks superkuule toimub ka täielik kuuvarjutus. See tähendab, et Maa blokeerib Kuule paistvat päikesevalgust ja Kuud valgustab ainult läbi Maa atmosfääri peegelduv valgus, mis muudab Kuu õrnalt punaseks.

Kuu pildistamine ei ole ainult fotograafia-alane väljakutse, see annab võimaluse tutvuda Maa ja satelliitide liikumisega. Me teame täpselt, millal Kuu tõuseb, millal see taeva kohal lookleb ja millal see loojub – ja seda mitmeid aastaid ette. Võimalik on kasutada mitmeid kasulikke telefonirakendusi, mis aitavad teil täpseid jäädvustamisnurki valida. Üks nipp, mida jälgida tasub, on see, et täiskuu tõuseb enam-vähem otse loojuva päikese vastu.

Arvestage kellaaega. Kuu on kõige muljetavaldavam horisondile ilmumise ajal – seda nimetatakse „kuutõusuks“. Samuti tuleb meeles pidada, et superkuu jäädvustamine võib olla märkimisväärselt mõjuv. Valgus peab liikuma läbi Maa atmosfääri läbi ühe külje, mistõttu kuu võtab sooja punaka tooni. Sellel hetkel paistab kuu ka kõige suuremana, kuigi tegelikult on see ainult illusioon. Kuu suurus ei muutu, aga atmosfääri kumerus töötab suurendusklaasina.

Enne teeleasumist on oluline ka ilmaprognoosi jälgida. Selged ilmastikuolud tagavad teile optimaalse nähtavuse. Valige välja asukohad, mis tagavad teile toimuvast hea ülevaate ja visuaalsed huvid, kuid minimaalsed segajad – näiteks kaasahaarav linna panoraam. Veenduge, et teil on olemas kõik vajalik. Kontrollige, et kõik seadmed on laetud ja kokku pakitud. Kindlasti ei taha te vahepeal koju unustatud asjade järele tormata, sest kuu liigub kiiresti ja võite millestki ilma jääda!

Automaatsed särirežiimid kuu pildistamiseks alati ei sobi, mistõttu tuleb valida käsitsisäri. Üldiselt püsib kuule paistev päikesevalgus ühtlasena, mis võimaldab teil kasutada lihtsat särireeglit – „Looney 11“. Määrake ava väärtuseks f/11 ja kohandage säriaega vastavalt ISO-valgustundlikkusele (ümberpööratult). Näiteks: ISO 100 puhul tuleb säriajaks määrata 1/100 s, ISO 200 puhul 1/200 s jne. See ei ole kohustuslik reegel, te võite alati oma säriaega ja ava väärtust kohandada, et pilt õige paistaks.

Kuu lähivõtete jaoks peab kasutama pikka objektiivi, kuid kui tegelete ainult vaatlemisega, siis ei tasu muretseda. Kiire ja kõige kallim objektiiv ei ole esmatähtis, sest kuu on nii ere, et teil ei ole vaja rakendada pikkade tipptasemel objektiivide kõige suuremaid ava väärtuseid. Sobida võivad isegi standardsed suumobjektiivid, näiteks Canon RF 24-105mm F4-7.1 IS STM või RF-S 18-150mm F3.5-6.3 IS STM. Need ei pruugi teil kogu kaadrit täita, aga saate alati hiljem sobivaid kärpeid teha. Väga hästi sobivad kuu pildistamiseks suure eraldusvõimega EOS R süsteemi kaamerad. Täiskaadriline kaamera Canon EOS R8 tagab isegi hämaras terava selguse ja APS-C sensorid, mis on omased kaameratele Canon EOS R10 ning EOS R50, võimaldavad kasutada objektiivide kitsamat vaatevälja, tagades laiemate objektiividega võrreldes suurema ulatuse.

Kuigi täiskuu on väga köitev, ei pruugi see olla parim aeg kuu pildistamiseks. Eriti siis, kui soovite jäädvustada selle pinnal olevaid detaile, nagu kraatrid. Otse paistev valgus peidab kõik kuul olevad varjud, töötades samamoodi nagu kaamera välklamp. Teistes kuufaasides liigub päikesevalgus rohkem küljelt, luues erinevaid valgus- ja varjulaike, mis on vajalikud kuumaastiku kontuuride ja detailide esiletoomiseks. Lähivõtete jäädvustamiseks sobib suurepäraselt objektiiv RF 100-400mm F5.6-8 IS USM, mis tagab nii pika telesuumobjektiivi kui ka pildi stabiliseerimise. Kui aga soovite kaadri täielikult täita, valige väga pikk objektiiv, näiteks RF 600mm F11 IS STM. Kuufotograafia jaoks sobib ideaalselt ava väärtus f/11, kuna see vastab „Looney 11“ särireeglile. Kui soovite objektiivide ulatust laiendada, võivad kasuks tulla objektiivi konverterid, näiteks Extender RF 1.4x ja Extender RF 2x.

Eksperimenteerige loominguliselt ja kasutage laiemat objektiivi, näiteks sobib selleks Canon RF 14-35mm F4L IS USM. See võimaldab teil kuu olemasoleva maastikuga ühildada. Üksikult ilmuv kuu võib tihti jätta kummitusliku mulje, kuid tuttavate vaatamisväärsuste või panoraami lisamine tagab konteksti ja aitab luua huvitavaid kompositsioone. Samuti võimaldab see kasutada erinevaid mastaape, mis tagavad võimsa efekti.

Viige oma kuufotograafia järgmisele tasemele, järgides professionaalse fotograafi Andrew Fusek Petersi nõuandeid ja inspireerivaid mõtteid*.


Autorid: James Paterson, Phil Hall ja Rachel Segal Hamilton

* Võimalik lugeda ainult valitud keeltes.