Hetkede muutmine mälestusteks: visuaalne päeviku pidamine Canoni kaasaskantava printeriga

Thea Celine Grønstadi jaoks, kes kasutab oma sotsiaalmeedia kanalites nime @theacceline, on päeviku pidamine enamat kui lihtsalt hobi. „Sellest on saanud suur osa minu igapäevarutiinist,“ ütleb ta.

Thea on Norra tudeng, kes õpib Manchesteris Ühendkuningriigis. Ta armastab reisida ja hakkas rämpsupäevikut pidama, kui külastas vaid paar aastat tagasi Jaapanit, kus kultuur väärtustab isegi igapäevaste asjade esitlemist. Ta alustas väikselt, kui sai ilusa rongipileti ja ei teadnud, kuhu see panna.

Rämpspäeviku pidamise põhimõte on lihtne, selgitab Thea: „Lihtsalt lisad ükskõik mida. Kui sõidad rongiga, jätad pileti alles. Kui lendad kuhugi, jätad pardakaardi alles. Kui lähed muuseumi, võtad muuseumikaardi või midagi sellist.“ Erinevalt mõnest teisest meeldib talle endale lisada organiseerituse element. „Kui lähen uude linna, panen kõik selle ühele lehele koos linna nimega ja siis saan seda hiljem vaadata ning see on ideaalne mälestusese.“

Kui ta alustas, oli päeviku pidamine peamiselt reisimise jaoks – ta kogus entusiastlikult uusi asju uutes kohtades – aga nüüd on see osa igapäevaelust. „Manchesteris ringi liikudes võtan kaasa kõike. Kui lähen muuseumi, restorani või õhtustan sõpradega, panen kõik oma päevikusse,“ ütleb ta.

Siin räägib Thea oma päeviku pidamise praktikast ja sellest, kuidas see toob tema kiiresse ellu rahu ja teadvelolekut. Ta jagab, kuidas päeviku pidamine pakub nii käegakatsutavaid mälestusesemeid kui ka inspiratsiooni mõtisklemiseks. Lõpuks paljastab ta, kuidas kaasaskantav printer Canon Zoemini 2 ja rakendus Canon Mini Print on avardanud tema loovust ja aidanud tal jäädvustada oma kogemusi ja tundeid kestval kujul.

Päeviku pidamise võlu seisneb osaliselt selles, et see loob kestvaid mälestusi: „Mulle meeldib, et mälestusi saab füüsiliselt paberil enda ees hoida.“ Thea ise naudib paberi füüsilist kvaliteeti, käegakatsutavust ja tunnetust – „Mulle meeldib erinevate tekstuuride ja erinevate pliiatsite kasutamise tunne.“ Thea jaoks on aga protsess olulisem kui lõpptulemus.

„Mu aju lülitub välja ja ma ei mõtle liiga palju, ma lihtsalt teen. Ma arvan, et see on tänapäeva maailmas väga oluline, kui me kõik oleme oma telefonide ja pidevalt sotsiaalmeedias kinni.“

„Päeviku pidamine on tavaliselt osa minu õhtusest rutiinist – mulle meeldib veeta vaid tund või kaks ilma ekraaniajata ja lihtsalt päeva üle mõtiskleda. See aitab mul hetkes kohal olla ja telefonist eemal olla. See laseb mu loovusel voolata ja see on armas viis päeva lõpetamiseks. See on kiire elutempo juures ka väga terapeutiline.“

Thea on päevikut pidanud juba noorest east saati, tunnistab ta, kuid pole kunagi oma loomingut päriselt armastanud, sest ta tahtis, et kõik oleks täiuslik. Läbimurre saabus siis, kui ta mõistis, et lõpptulemuse esteetika ei ole oluline.

„Reegleid pole, vaid ainult see, mis hetkel õige tundub. Asi pole ainult ilusa ja hea väljanägemisega asja jäädvustamises, vaid hetke ja selle tunde jäädvustamises – hetke reaalseks muutmises. Minu arvates on kirjutamine igav, seega võin lisada vaid lõigu sellest, kuidas ma end tundsin või mida ma tegin, aga peamiselt räägivad kujundid enda eest.

„Seejärel saan tagasi vaadata, kuidas ma end tundsin – ja on tore tagasi vaadata ja mõtiskleda isegi halbade päevade üle. See aitab sul iga oma poolega kursis olla, isegi kui oled muutunud. Ja tulemus jutustab juba iseenesest loo – kui leht on väga ergas, oli see ilmselt hea päev; kui see on sinine ja vähem värviline, siis ehk mitte nii hea. „Isegi sellele mõtlemata peegeldab visualiseerimine seda, kuidas ma end tundsin.“

Fotodest on saanud Thea päevikute oluline osa, kuid see pole alati nii olnud. „Mul pole kunagi printerit käepärast olnud,“ selgitab ta. „Siiski on mulle alati meeldinud fotokioskid. Mulle meeldib oma päevikutesse fotosid panna – need võimaldavad sul meenutada, milline sa tol ajal välja nägid, või taaselustada mälestusi maastikust. See lisab alati midagi juurde ja teeb tagasivaatamise ja tolle aja meenutamise lihtsamaks. Kui tegemist oli olulise päevaga, tekitavad fotod palju tundeid.

„Teen oma telefoniga palju fotosid – sellest on saanud meie kõigi elu suur osa – aga paratamatult koguvad need lihtsalt tolmu meie telefonidele. Printimine muudab mälestuse füüsiliseks, käegakatsutavaks asjaks.“

Nüüd, kui Theal on Canon Zoemini 2, saab ta printida millal iganes soovib. See on tööriist, mida ta kasutab oma telefonifotode koheseks päevikusse toomiseks, ilma et see tema töögraafikut segaks.

Printer on kompaktne ja akutoitel ning ühendub nutitelefoniga juhtmevabalt, mis tähendab, et saate seda kõikjal kasutada. „Saan sellega reisida ja vahel pean päevikut liikvel olles, kus iganes ma olen – näiteks kohvikus, kui kohtun sõpradega.“ Printimine on lihtne ja kohene – Canon Zoemini 2 prindib ilma tindita, nii et sa ei pea seda kunagi uuesti täitma ning väljatrükid on plekikindlad, veekindlad ja koheselt kasutus- ja jagamisvalmis. Kooritav ja kleepuv alusmaterjal tähendab, et need ei vaja liimi, nii et saate pilte päevikusse lisada peaaegu igas olukorras.

„Mulle väga meeldib Canon Zoemini 2 mitmekülgsus – see on nii väike ja teeb kõike, mida soovite!“

Theale meeldib rakendust Canon Mini Print kasutada oma piltide ümberkujundamiseks ja loominguliste nüansside lisamiseks. „Rakenduses on nii palju suurepäraseid funktsioone. Mulle meeldivad kleepsud, mida saab piltidele lisada, näiteks väike süda. Sellel on nii palju lõbusaid küljendusmalle ja filtreid – saate pildile anda halloweeniliku ilme või muuta selle fotokioskis tehtud pildiks. See peab olema minu lemmik – olen seda palju kasutanud. Mulle meeldib väga kollaaživõimalus, sest selle abil saab teha veelgi väiksemaid pilte ja seejärel need välja lõigata, et need oleksid nii väikesed kui soovite.

„Tihti stiliseerin ühe foto lehele sobivaks ja lisan ühe tavalise foto millestki, mis mulle ilus tundub. Mulle meeldib asju segada ja kombineerida erinevaid lõbusaid funktsioone, nagu raamid, filtrid ja kritseldused – mida rohkem on lehel erinevaid tekstuure ja efekte, seda rohkem ma seda naudin.“

Thea jagab oma päevikupidamise entusiasmi Reisipäeviku Õdedekoguga, mis on mitteametlik reisipäeviku austajate kogukond, kes annab iga kuu uue päeviku välja. Iga liige saab sinna enne edasiandmist oma stiilis nii palju lisada, kui soovib. „On tore, et on kogukond, kellega päevikupidamist jagada,“ kommenteerib Thea. „Saan teistelt tüdrukutelt nii palju inspiratsiooni. On nii lihtne jääda selle juurde, mis sulle meeldib, aga väga tore on oma mugavustsoonist välja tulla ja teiste tüdrukute tegevust uuesti teha!“

Millist nõu annaks Thea inimestele, kes hakkavad päevikut pidama? „Oluline on meeles pidada, et reegleid pole. On lõbus teha seda, mis sulle sobib.“

Ta soovitab kasutada fotosid. „Kui sa millegi üle järele mõtled, võib fotode lisamine lisada veidi lõbusamat hõngu. Kui sa kirjutad sellest, mida sa elult soovid, võib väikese pildi lisamine seda omamoodi väljendada. Saad valida oma tee ja lisada mis tahes pildi, mis sulle meeldib – teha meeleolutahvleid või lisada fotosid lemmikloomadest, sõpradest ja perekonnast, et neid meeles pidada.

„Kõige olulisem on protsess. Mõtiskle asjade üle, lase oma loomingulisus valla ja ära lase esteetikal end peatada.“

Thea on leidnud, et Canon Zoemini 2 on tema päeviku pidamise jaoks vabastav. „See on nii mitmekülgne – ja nii kaasaskantav, et saad asjade üle järele mõelda ja neid kohe kasutada, kus iganes sa oled. See ei piira sind ega piira sinu võimalusi.

„Selle printeri omamine on tõesti tore. See muudab sind loovamaks, sest sul pole mingeid piiranguid.“


Autor: Alex Summersby