Digitaalfotodest analoogfotodeks: kuidas printimine andis lisadimensiooni Katie Edwardsi omapärasele reisifotograafiale

Fotograaf ja mõjutaja Katie Edwards läheneb reisifotograafiale veidi teistmoodi: ta on spetsialiseerunud maailma jäädvustamisele rongiakendest. Ta on reisinud tuhandeid kilomeetreid Euroopas ja Ameerika Ühendriikides, teinud sadutuhandeid fotosid ja jaganud valitud pilte nii veebis, oma sotsiaalmeediakontodel ning väljaprindituna näitustel.

Hiljuti võttis ta siiski rongireisile kaasa Canoni kompaktse fotoprinteri, et ta saaks pilte kohapeal printida ja jagada. Nutitelefonis oleva rakendusega SELPHY Photo Layout, mis võimaldas tal fotosid oma kaamerast üle kanda ja neid juhtmevabast kaasaskantavast printerist välja printida, sai ta igal pool endaga kaasas kanda kompaktset ministuudiot. Mõte oli selles, et isegi kui tema fotod jäädvustavad kaduvaid hetki, säilitavad väljaprindid need ning toovad need tagasi füüsilisse maailma - väikeste käegakatsutavate killukestena jagatud kogemusest. Nagu selgus, tekitas projekt sidemeid, mida Katie polnud oodanud. Juhtus see nii.

Kõik algas mõned aastad tagasi. Alati, kui elukutseline fotograaf Katie liikus rongiga, et pildistada Suurbritannia erinevaid kohti, oli tal loomulikult kaasas kaamera ja nii sündiski tema ebatavaline kirg. Ta meenutab: „Umbes kuue kuu pärast või nii, hakkasin ma tegema reise, mille eesmärgiks oli pildistada rongiaknast. Alustasin väikese reisiga Hollandisse, kuna soovisin rongiaknast tulpe pildistada. Sealt hakkas see kasvama.

„Hakkasin tegema pikki rongireise Euroopas, kui minu praegune abikaasa ja mina olime kaugsuhtes – tema oli Saksamaal ja mina Suurbritannias. Nüüd oleme selle laiendanud kogu Euroopale ja reisime koos."

Mitte kaua aega tagasi lõppes Katie 10 000-miiline reis Amtrakil Ameerika Ühendriikides, mis viis väljatrükkide näituseni ühes Londoni galeriis. 2026. a aprillis spondeeris Interrail tema rongiaknapiltide näitust, nimega Holland õites, Utrecht Centraali raudteejaamas.

Katie selgitab: „Alguses oli see minu jaoks peamiselt lihtsalt üksik foto ja ebatõenäolise hetke jäädvustamine.“ „Mõnikord on see maastik, kuid tõele au andes on see mingi ebatõenäoline detail, mille võid kiiruse pealt jäädvustada.

„Hiljutisel reisil Belgradist Sarajevosse tegin pildi batuudil poole hüppe peal olevast tüdrukust – ta on sõna otsese mõttes õhus, lehvitab ja ta on just kaadri servas. Olen sõitnud mööda sadadest tagaaedadest ja batuutidest ja see oli minu sooviloendis - asi, mida ma tõesti tahtsin, et juhtuks. Ja ma tundsin hämmastavat rõõmu. Üks suuremaid rõõme, mida tunnen, on siis, kui mul õnnestub rongiaknast jäädvustada midagi ebatõenäolist. Ja veelgi rahuldustpakkuvam on see, kui midagi jääb just kaadri serva, kuna see peaaegu ei jõudnud sinna.“

See ei lõpe siiski siinkohal. „Avastasin, et rong toimib ideaalse kaamerakäruna – kui pildistad sarivõtterežiimis ja ühendad seejärel kõik need aknad omavahel, saad tulemuseks tohutud lineaarsed panoraamid. Seda ma ei plaaninud, kuid see erutas mind väga.“

Ta jätkab, et seejärel hakkas ta piltide jada kokku panema. Põhimõtteliselt luues stopp-kaadri filme. „Esmalt tegin seda vaid sellepärast, et soovisin leida viisi, kuidas neid veebis jagada ja neile veidi suuremat leviala anda. Aga ma arvan, et hiljem on see muutunud peaaegu sama palju filmitegemiseks kui fotograafiaks.“

Katie avaldas, et oma tööde jagamisel oli üllatav tulemus. „Mõnikord inimesed, keda olin läbi rongiakna pildistanud, leidsid ennast piltidelt üles ja võtsid minuga ühendust. Selline ühendusevõtmine oli sürreaalne, kuna olin neid juhuslikult läbi liikuva rongi akna pildistanud."

Tahtmatu või mitte, Katie ütleb, et see side inimestega on talle nüüd oluliseks muutunud. See oli üks põhjustest, miks ta soovis oma näitust korraldada Utrechti Centraali raudteejaamas – „Arvasin, et oleks põnev kohtuda inimestega, kes olid just tulnud marsruudilt, mida olin pildistanud.“ Selle kogukondliku aspekti laiendamiseks on ta asutanud ka oma Rail Mail Clubi: iga kuu saadab ta tellijatele rongiaknast tehtud foto postkaardiväljatrüki koos kirjaga, milles räägib pildi taga peituva loo.

Väljaprindi käegakatsutavus on Katie jaoks ülioluline. Internet on nii mitmel viisil suurepärane, kuid minu loomuses on tahta füüsilist suhtlust. Isegi kui sa inimesega tegelikult ei kohtu, on see teatud tüüpi füüsiline suhtlus.“

See oli Katie kavatsus selle printimisprojektiga. Ta plaanis oma fotod printida rongil olles ja jätta valmis väljatrükid vagunisse. Iga väljatrüki tagaküljel kutsus ta kirjutama midagi omaenda reisist või lihtsalt sellest, mida inimesed sel hetkel tundsid. Sel viisil muutuksid väljaprindid anonüümsete reisijate omavaheliseks suhtluseks, kus üks jäädvustab mööduva hetke käegakatsutavas vormis ja teine reageerib sellele. Lihtsalt digipildi asemel, mida keegi veebis kommenteerib, muudab füüsiline väljaprint tegelikus asukohas seda, kuidas inimesed sellega suhestuvad.

Katie tunnistab: „Mulle meeldib selline asi – peita asju kohapeale ja suhelda inimestega.“ Ta avaldab, et iga pealinna, mida ta on külastanud, rongide lõppjaama on ta peitnud väikese kummitempli, millel on kordumatu kood. Tema sotsiaalmeedia jälgijatel palutakse kaasa võtta oma tindipadjad ja paber, ning teha jäljend. Kui jäljendeid on kogutud kümme, saadab Katie neile tasuta plakati. Ta ütleb, et aardejaht on ligi tõmmanud vastuseid „kogu maailmast“ – Ankarast kuni Stockholmini.

Oma printimisprojektile samal viisil mõeldes võttis Katie rongi kaasa Canoni SELPHY CP1500 kompaktprinteri. See kaasaskantav printer oli ülesande jaoks ideaalne – see kasutab värvisublimatsiooni printimistehnoloogiat, mis tähendab, et see prindib erksaid, laborikvaliteediga värviväljaprinte ilma eraldi tindikassettideta, prindiväljatrükid on täielikult kuivad ja printerist väljumisel kohe valmis käsitsemiseks, ning need on vee-, kriimustus- ja sõrmejäljekindlad.

Printimine oli väga iseenesestmõistetav. SELPHY CP1500 pakub erinevaid ühenduvusvõimalusi, sh USB-C arvutite, kaamerate ja USB-mälupulgaga ühendamiseks ning sisseehitatud kaardilugejat, et saaksite SD-kaardi kaamerast otse printerisse sisestada. Katie valis juhtmevaba printimise rakendusega SELPHY Photo Layout oma nutitelefonis.

Rakenduse abil saab fotosid enne printimist kohandada, lisades teksti, ääriseid ja luua efekte, nagu näiteks templid. Saate valida erinevate ühe ja mitme foto paigutusega mallide seast. Katie valis piltide printimise ilma täiendusteta, suurima postkaardiformaadiga. Ta selgitab: „Otsustasin efekte, pealkirju või silte mitte lisada.“ „Soovisin, et tunne oleks isiklikum ja et inimesed saaksid tagaküljele oma käsitsikirjutatud vastuseid jätta.“

Üks võimalus, mis Katie’le väga meeldis: QR-koodi lisamine, mis loob lingi, mille vaatajad saavad skannida veebi- või sotsiaalmeedialehele minemiseks. „On tore jätta maha QR-koodiga väljaprint ja lihtsalt vaadata, mis juhtub, kui keegi selle leiab. See oli tegelikult minu algne idee – jätan väljaprindid maha ja vaatan, milliseid seoseid inimesed nendega loovad.“

Katie jättis mõned postkaardiformaadis väljaprindid rongiistmetele ja inimesed kirjutasid käsitsi vastuseid nende tagakülgedele. Kuid juhtuma hakkas veel midagi: Katie tegemised murdsid jää ning algatasid vestlusi kaasreisijatega. „Kummaline on juba see, et seisad rongis ja pildistad. Aga kui võtad rongis printeri välja ja hakkad printima .... noh, inimesed hakkasid huvi tundma.

„Kõigil on oma põhjus rongis olemiseks, olgu see siis tööle või töölt koju sõitmine või suur ringreis ja see kiirendas kindlasti vestluse alustamist.“

Katie töö ühiseks jooneks on luua isiklikke sidemeid läbi jagatud kogemuse. Olenemata sellest, mil viisil ta oma rongiaknapilte jagab, ütleb ta: „Nii paljud inimesed kirjutavad ja ütlevad: „Oi, see on see tee, mida mööda ma iga päev kooli jalutasin, või: „See on minu isa farm“. On hämmastav jagada neid pilte ja saada inimeste lugusid selle kohta, mida see väike raamitud pilt neile tähendab.“

See projekt lisas siiski uue dimensiooni. Ta märgib, et piltide printimine otse rongilaual printeriga SELPHY CP1500, mis suudab väljaprinte nii kiiresti ja vaevata väljutada, muutis protsessi „üllatavalt vahetuks“. „On fantastiline tunne, kui saad aknast avanevat vaadet füüsiliselt käes hoida, samal ajal kui oled tegelikult rongis, mis kihutab läbi maastiku.“ Tema kaasreisijad reageerisid väga südamlikult sellele vahetule kogemusel.

Katie ütleb, et SELPHY CP1500 väljaprindid on vastupidavad ja neile saab kirjutada, mis muudab need ideaalseteks mälestuse jäädvustajateks. Tema jaoks on aga „kindlasti olulisemad just suhted. See on kindlasti palju vähem sarnane albumite koostamise, reisipäeviku pidamise või millegi sellisega.“

Kuna väljaprindid on nii käegakatsutavad ja vahetud „on see teatud viisil nagu välismaailma rongi toomine, mis muidu poleks võimalik. Seega ei olnud enam nii olulised pildid või lihtsalt rongist väljaspool nähtud hetked, vaid pigem rongisisesed suhted. Mul on hea meel, et see just nii läks.“


Autor: Alex Summersby