Beth Fraser loob äärmiselt stiliseeritud moeillustratsioone ja üha enam isejuhitud kunstiteoseid iseloomulikus kollaažipõhises stiilis, mida sageli täiustatakse segatehnikaga. Tema töid on kasutatud kunstitrükkide, reklaamplakatite, eritellimusel valmistatud kodukaupade ning Vogue’i ja teiste väljaannete illustratsioonide jaoks. 2019. aastal saavutas ta Harper's Bazaar UK iga-aastasel moeillustratsioonide võistlusel teise koha ja 2020. aastal nimetas ajakiri ta üheks kõrge profiiliga naiskunstnikuks, keda tasub jälgida.

Kuigi ta võib oma töid postitada sotsiaalmeediasse ja tellimustöid digitaalselt edastada, on tema jaoks oluline käsitöö: ta loob oma silmatorkavaid kihilisi kunstiteoseid, lõigates füüsiliselt paberist kujundeid välja, pannes need käsitsi kokku ning soovi korral maalides või joonistades neile.

Canon PIXMA TS6550i-st on saanud tema protsessi keskpunkt. See on tema värav digitaalse ja analoogi vahel ning Beth kasutab seda mõlemas suunas liikudes. Tänu kõrgresolutsioonilisele lameskannerile võimaldab see tal oma digitaalsesse toormaterjalide varakambrisse mustreid, tekstuure ja visandeid tuua; kvaliteetse juhtmeta printerina võimaldab see tal need ja paljud teised elemendid füüsilisteks ehitusplokkideks muuta, mida ta oma tööde loomiseks kasutab.

Beth ütleb, et PIXMA TS6550i kasutamine muudab kõik lihtsamaks ja kiiremaks. Varem lõikas ta oma kollaažides kasutamiseks välja nii kangatükke kui ka värvilist kartongi. Ta maalis kartongile, et lisada erinevaid tekstuure, näiteks pintslitõmbeid, mitte ainult ühevärvilisi. „Joonistasin sageli mustri, näiteks ruudulise või sebramustri või midagi sellist, ja lõikasin selle siis tükkideks – aga see muutub natuke väärtuslikuks, sest oled selle ühe mustri peale terve igaviku kulutanud ja kui sa valesti teed, pead seda uuesti tegema.“

Nüüd on ta PIXMA TS6550i abil skanninud kangaid ja käsitsi joonistatud mustreid ning paljundanud neid vastavalt soovile. Ta saab neid alles hoida, et neid igal ajal kasutada. „Saan isegi natuke digitaalsemalt planeerida, sest saan enne täielikku pühendumist kontrollida, kas see on midagi, mida tahan teha. Ja siis saan ka valmistoote skannida ning selle isegi faili salvestada. See on lihtsalt lõputu.“

Beth väldib hoolikalt allalaaditavaid tekstuure ja pildielemente, mida saab internetist leida. „Eriti kui tegemist on kommertstööga, kõik peab autoriõiguse kaalutlustel olema minu enda loodud. Ja lisaks maksavad head tööd raha ning ma ei taha seda teha.“ Selle asemel on ta need ise loonud ja skanninud oma isiklikku tööriistakomplekti. Näiteks: „Veetsin terve pärastlõuna värvipliiatsiga varjutades, väga lihtsalt ja toorelt, ning tegin kõvera ja sirge. Seejärel saan need suuremalt, väiksemalt või pikemalt printida. See on suurepärane otsetee.“

PIXMA TS6550i skanneri kõrge eraldusvõime ja värvitäpsus on Bethi jaoks võtmetähtsusega ning tohutu edasiminek võrreldes telefonikaamera kasutamisega asjade digitaliseerimiseks, mida ta varem proovis. Ta kasutab palju leitud materjale – pitsi, heegelnõelu, keerukate mustritega salvrätte, aga ka kangaid alates ruudumustriga kangast kuni mitmevärvilise šotiruuduni. „Skannisin ükspäev oma lahtist lõuendit ja see jäädvustas kogu selle väikese kudumismustri. Ja siis tekstuursed paberid. Valin need just seetõttu, et neil on kena kangas ja need toovad kõik selle esile. Ja kui rebida paberitükk ja kogu see tekstuur on selle serval. Need kõik on minu jaoks hindamatud, kõik need väikesed detailid.

„Ma arvan, et minu parim näide sellest oli kanga ja paberi kombinatsioon. Kangas tuleb väga kena välja ja see jäädvustab kõik narmendavad servad. Aga parim osa oli pitsi tõeliselt peened detailid. Sain neile Adobe Photoshopis¹ sisse suumida ja kõik oli olemas. See oli see osa, mille jäädvustamisega mul varem telefonikaameraga raskusi oli. Aga jah, skanner sai kõik kätte ja ma sain siis sinna minna, näidistükke võtta ja neid mujal kasutada.

Beth on ka oma visandiraamatuid skanninud, osaliselt arhiveerimiseks ja osaliselt nende elementide mitmel viisil kasutamiseks. „Joonistan tegelikult ainult mustvalgelt, aga skannimiseks kasutasin dokumendirežiimi asemel fotorežiimi, nii et jäädvustasin visandiraamatu servad, tekstuurid ja ebatäiused. Seejärel saan iga lehe töödelda, need kokku lõigata ja animeerida. Sellised asjad sobivad sotsiaalmeedia jaoks väga hästi, sest inimestele meeldib visandiraamatut näha, sageli rohkem kui lõplikku kunstiteost, mille kallal olete nädalaid veetnud!“

Beth pakub küll oma originaalkollaaže müügiks, aga enamasti müüb ta nende väljatrükke. Seni on need olnud umbes A2-suuruses, kuigi ta ütleb: „Ma arvan, et see on lihtsalt isiklik eelistus, sest just seda ma oma koju tahaksin.“ Tema kommertstöid saaks loomulikult palju suuremaks suurendada, näiteks bussipeatuse reklaami või isegi vinüülseinamaalingu jaoks hoone küljel. Kuid isegi siis loob Beth oma kollaaže käsitsi. „Ma arvan, et visuaalselt tahan ma seda tehes näha kogu figuuri,“ selgitab ta. See tähendab, et PIXMA TS6550i maksimaalses A4-suuruses prinditud teoste tootmine oleks teostatav ja võiks potentsiaalselt isegi avada laiema turu Bethi kunstiteostele.

Tavaliselt tellib Beth paljundamistöö mujalt, kuid peab seda stressirohkeks, et peab ootama, kuni tema väljatrükid tagasi tulevad, ja neid kontrollima. „Ma tahan enne väljasaatmist kvaliteeti kontrollida ja allkirjastada.“ Ta usub, et sobivate esmaklassiliste paberite puhul on PIXMA TS6550i väljatrükid müügiks piisavalt kvaliteetsed ning lisaks on tal eeliseks kogu protsessi kontrollimine. Ta oli väga rahul saavutatud tulemustega näiteks Canon Photo Paper Pro Luster LU-101 puhul, mis on raskem fotopaber traditsioonilise fotolabori ilmega, ja Canon Matte Photo Paper MP-101 puhul, mis on kergem paber vähem läikiva mati viimistlusega.

Lisaks on PIXMA TS6550i kasulik kõigiks igapäevasteks printimistöödeks nii kodus kui ka kontoris. „Ma hindan isegi printeri olemasolu, et saaksin postitussilte ja kõike muud professionaalselt printida, selle asemel, et lihtsalt aadresse torule kritseldada.“

Koheste koopiate tegemiseks on Beth lihtsalt kasutanud printeri juhtnuppe – „lihtsalt vajutad nuppu ja see tuleb otse välja.“ Samamoodi prindib ta oma sülearvutist, mille ta on printeriga kaabli abil ühendanud. Skannimiseks aga tugineb ta oma nutitelefonis olevale rakendusele Canon PRINT. „See tundub nagu omamoodi skanneri kaugjuhtimispult,“ kommenteerib ta. „See küsib, kas soovite skannitud pildi saata sülearvutisse või telefoni, mis on suurepärane, sest mul on telefonis kõigest koopia valmis, et see otse Instagrami saata. Isegi kui ma lihtsalt skannin pisiasju – aksessuaare või midagi sellist nagu pisike väljalõigatud käekott või kinga –, saan selle oma telefoni. Seega olen need enne telefonis hoidnud ja seejärel sülearvutisse saatnud, et neid välja lõigata ja nendega mängida.“

Beth ei lisa oma prinditud piltidele efekte ega ääriseid, kuigi ta kasutab rakendust Canon PRINT printimisel, et kaldus pilti tasandada ja seda vastavalt oma vajadustele kärpida. „Aga filtrite osas pole mul neid tegelikult vaja, sest ma tahan, et see oleks võimalikult originaalilähedane.“

PIXMA TS6550i kiirus avaldas Bethile muljet. „Ma töötan niikuinii väga kiiresti. Ma arvan, et seepärast ma kollaažiga üldse tegelema hakkasingi, sest see oli lihtsalt nii kiire viis värvide pealekandmiseks ja ma ei pidanud ootama, kuni miski kuivab. Saad väga kohese efekti. Ka skanneriga on see väga kohene – pilt on mõne sekundi pärast minu telefonis ja ma saan jätkata. Ka printer on väga kiire. See on nagu väljatrükid lendaksid lihtsalt välja.“

Beth ei suutnud trükiga katsetamisele vastu panna. Ta proovis printida paberi valele poolele, nii et tulemus on pigem „low-fi“-ga, ja printida mustvalgelt värvilisele paberile – „selles on midagi retrohõngulist“. Talle meeldis väljatrüki peale teist korda printida, lisades oma tavapärasele kihilisele kujundusele uue dimensiooni – „panna väljatrükk tagasi printerisse ja seejärel lihtsalt printida midagi käekoti taolist, aga figuuri peale, mis juba paberil on. Järk-järgult värvid kogunevad ja asjad kihistuvad, natuke nagu siiditrükk, ja erinevad kihid ei ole päris joondatud, nii et müts on peast veidi vasakul või veidi paremal. Mulle meeldivad kõik need väikesed detailid. Näed, kuidas erinevad kihid läbi tulevad.“

Suur osa Bethi loomingulisest protsessist hõlmab selliseid eksperimente, spontaansust ja õnnelikke juhuseid. „Ma arvan küll, et kollaažiga saab töö käigus luua. Isegi see suvaline paberitükk, mis kaks nädalat tagasi välja lõigati, on siin äkki väga kasulik. Lisaks saab asju lihtsalt nurga alla seada, nii et pead saab järsku kallutada ja mõelda, et jah, see on tegelikult suurepärane. Aga joonisel ma seda ei plaaninud.“ Seega ei pea sa midagi kustutama ega üle värvima. Saad asju lihtsalt ümber paigutada.

Selles esteetikas on skannitud pildielemendid eriti mitmekülgsed – saad neid suuremalt printida, erinevates värvides printida, neid kombineerida või neist väikeseid detaile välja lõigata. Canon PIXMA TS6550i võimaldab Bethil digitaliseerida kangaid, mustreid, visandeid ja muid materjale ning seejärel vastavalt vajadusele otse oma telefonist või sülearvutist kõrglahutusega printida, et need oleksid välja lõigatud, kokku pandud ja töödeldud. Lõppkokkuvõttes võimaldab see tal toota müügikõlblikke prinditöid ning digitaliseerida nii valmis kui ka pooleliolevaid töid, mida saab omakorda välja printida ja piiramatus loomingulises tsüklis uuesti kasutada.


Autor: Alex Summersby