Keskaegse Itaalia küla elushoidmine
Keskaegse küla nimega Santo Stefano di Sessanio kivimüüride vahel looklevad kitsad teed läbi kivikaarte, munakiviväljakute ja rõdudega majade.
Tänavad on enamjaolt tühjad, kui välja arvata turistid, kes imetlevad arhitektuuri ja ümbritsevaid maju Itaalia lõunapoolses L’Aquila provintsis.
Santo Stefano di Sessanio külas, mis on sajandeid elanud põllumajandusest ja villa tootmisest, on vaid 108 elanikku, mis on vaid üks kümnendik selle Esimesele maailmasõjale eelnenud rahvastikuarvust. Nagu paljudes ümbritsevates külades, on enamik elanikke lahkunud tööle linna või välismaale, jättes küla peaaegu tühjaks.
Aastakümneid hiljem jäi selle puutumata arhitektuur silma Rootsi-Itaalia ettevõtjale Daniele Kihlgrenile, kes sattus külasse 1999. aastal mootorrattaga ringi reisides.
Kihlgren ostis mitu maja ja muutis need 2005. aastal hotelliks, mille toad on hajutatud ümber keskuse. Kohalike sõnul on projekt ligi tõmmanud turiste ja süstinud külasse uut elu.
„Kui ma esimest korda saabusin, siis paistis küla peaaegu hüljatuna,“ ütles Kihlgren. „Kõik oli justkui eelmises ajastus.“
Kuigi lambakarjused ja talumehed jätkavad oma tööd, on tänapäeval Santo Stefano di Sessanio peamiseks sissetulekuallikaks turism ning kohalikud elanikud püüavad meelitada külalisi ümbruskaudsetest Gran Sasso ja Monti della Laga rahvusparkidest oma piltilusatesse majutusasutustesse.
„Näha on märkimisväärset külastajate kasvu,“ ütles külavanem Fabio Santavicca täpseid andmeid esitamata. „Inimesed on avanud oma kodud, rentides tube ja avades restorane. See on positiivne.“
Külas on nüüd umbes tosin majutusasutust, ütles Santavicca ja lisas, et plaanis on arendada kohalikke meelelahutustegevusi.
Kohaliku turismiameti värskeimate andmete järgi külastas 2013. aastal küla 4361 turisti, 2005. aastal oli külastajaid vaid 900.
Santo Stefano di Sessanio on üks paljudest küladest Abruzzo regioonis, mille elanikkond on hääbunud puuvillatööstuse kadumise tõttu pärast sünteetiliste materjalide turule ilmumist, samuti peletas inimesi eemale vaesus ja looduskatastroofid aktiivses maavärinapiirkonnas.
Lähedalasuvas San Silvestro külas kasvavad taimed läbi tühjade majade. Põhja poole suundudes leiame mahajäetud Vale Piole küla.
Santavicca sõnul oli Santo Stefano di Sessanios enne Esimest maailmasõda umbes 1100 elanikku.
Küla, mille elanikkond väheneb talvel veelgi, kuna mõned inimesed kolivad 1250 meetri kõrguselt alla orgu, on tõmmanud ligi ka suvilaomanikke linnadest.
„Inimesed armastavad siia tulla,“ ütles kohalik elanik Amelia, kes peab majutusasutust ja pakub turistidele kokanduskursusi. „Me teeme rasket tööd, et seda maailmale avada.“