Nad teevad seda katustel, korrusmajade rõdudel ja isegi mahajäetud raudteel – rootslased on leidnud endas linnaaianduse kire, kuna see pakub võimalust kasvatada värsket toitu ja olla ühenduses loodusega.
Järgides ülemaailmset liikumist, kasutab üha rohkem Rootsi linnaelanike väikeaianduseks oma aknalaudu, rõdusid või avalikke aedu, mis asuvad tööstus- või kontoriruumide sees või katusel.
„Katustel saame luua bioloogiliselt mitmekesisemaid linnu,“ ütles John Block, kes on Malmo Augustenborgi botaaniliste katuseaedade tuuride giid.
Kattes üle 9500 ruutmeetri kohalikke riigiasutuste katuseid, on aed tema sõnul rohkem kui vaid ilus vaatepilt.
„Nende uute roheliste alade abil loome parema linnakeskkonna tänu taimede võimele jahutada ja vähendada õhus leiduvate heitgaaside hulka.“
Saanud inspiratsiooni New Yorgi Highline’ist, mis on tõstetud raudteele ehitatud aed, ja Berliini Prinzessinnengartenist, mis on aiaks muudetud tühermaa, on Stockholmi naabruskond muutnud hüljatud raudtee avalikuks ruumiks sadadele hobiaednikele.
Viis aastat tagasi soovis kohalik mees nimega Philipp Olsmeyer muuta oma Sodermalmi ala rohelisemaks ja võttis ühendust kohalikke võimudega, et „Tradgard pa Sparet“ (rootsi keeles „aed raudteel“) ideed arutada.
„Nüüd on siin umbes 200 aedniku taimekastid. Osad neist kuuluvad ühingule ja mõned koolidele“, ütles ta.
Paar kilomeetrit eemal asuv Rosendalsi aed on linnafarm, mis on populaarne Stockholmi gurmaanide hulgas, kes naudivad selle juur- ja puuvilju ning vürtse kasvuhoonekohvikus.
Pelle Mattsson ühendab oma töö illustreerija ja graafilise disainerina ning aiapidamise Rosendalsis – see on midagi, mis aitab linnaelanikul hoida sidet muutuvate aastaaegadega.
„Aiandus on Rootsis hooajaline tegevus, nii et minu arvates on see hea kombinatsioon,“ ütles ta.
„Istuda stuudios ja joonistada ning seejärel veeta mõned päevad aias.“