Pariisi äärelinnade hääl
Autor: Joseph Penney
Seine-Saint-Denis linnaosa Pariisi põhjaservas on koduks põlvkonnale, kelle pered emigreerusid endistest prantsuse kolooniatest, et Prantsusmaad pärast sõda uuesti üles ehitada. See on ühtlasi riigi kõige vaesem osa.
Kuigi paljud on siin elu hammasrataste vahele jäänud, on Prantsusmaa eeslinnad olnud koduks mitmetele tuntud näitlejatele, kunstnikele ja muusikutele, sealhulgas näitleja Omar Sy ja koomik Jamel Debbouze, kes mõlemad on võidelnud omi lahinguid juurdunud stereotüüpide vastu.
25-aastane räppar Ichon, kelle vanemad emigreerusid Kamerunist ning kes kasvas üles Montreuil’s, Seine-Saint-Denis’ asuvas naabruskonnas, soovib, et tema muusika ühendaks Pariisi metropoli ja hüljatud banlieue eeslinnad.
„Mul on siin lapsepõlvesõpru ja kui nad kuulsid, et ma Pariisis olen, ütlesid nad „Vau, Pariis!“, nagu see oleks midagi erilist,“ lausus ta. „Nad arvasid, et Pariis ei olnud nende jaoks. Minu arvates on see valik igaühe enda teha.“
Ichoni muusikas seguneb räpp teiste muusikažanritega. Lisaks muusikale naudib ta kokkamist – selle kire päris ta oma vanematelt, kes peavad Montreuil’s restorani.
„Elu on muusikavideo Mõnes mõttes on kõik võlts. Sa valid oma kujutise. Sa valid oma elu, sa valid oma muusikavideo,“ ütles Ichon.
Worms-T, kelle pere on algselt pärit Alžeeriast, on samuti Seine-Saint-Denis piirkonnas tegutsev räppar. Kohalikud kutsuvad piirkonda „le 9-3“ selle politseijaoskonna numbri järgi.
Ta elab koos oma naise ja isaga, käib oma tütart iga päev koolist ära toomas, ei joo ega suitseta, kuid 28-aastase mehe laulude sõnad on täis viiteid täiesti erinevale elule eeslinnades.
„9-3 piirkonnas on meie erinevad kogukonnad tugevalt ühte liidetud. Kui kõiki huvitaks vägivald, kuritegevus ja lihtne rahateenimine, siis elaksid 9-3 piirkonnas vaid rikkad inimesed. Kuid rikkad inimesed on teisel poolt periphi“ ütleb ta, viidates maanteele, mis ümbritseb Pariisi metropoli.
Worms-T räpib sellest, mida ta tunneb: raskused, mida elu äärelinnas põhjustab, tema jõuk La Rue La Vraie (Tõeline Tänav), kuritegevus ja tema plaan tõusta räppmuusika tippu.
Tema melanhoolne lüürika mängib ähvardaval ettekujutusel, mida paljud prantslased omavad betoonlinnakutest, isegi kui räppar ise seostab eeslinnu pere ja sõpradega.
„Mida inimesed äärelinnadest kuulda tahavad? Nad tahavad kuulda vägivallast, nii et seda ma neile pakungi,“ ütleb Worms-T. „See on nagu oma südame avamine, ainult et sinu südames on pimedus. Me lükkame tagasi selle, mille nad on meie südameisse pannud.“
Immigratsioon ja identiteet on Prantsusmaal enne järgmisel aastal toimuvaid presidendivalimisi kuumad teemad. Immigratsioonivastased parteid on üle Euroopa jõudu kogumas, sealhulgas Prantsusmaa paremäärmuslik Front National.
„Le 9-3“ piirkonna noorte kunstnike põlvkond on kõik erineva päritoluga, kuid ühisel arvamusel, et banlieu-äärelinnad on ühiskonnast isoleeritud ja uudistes vääralt kajastatud.
Disainer Aisse N'diaye väljendab oma Mauritaania juuri oma rõivabrändi Afrikanista kaudu.
Tema viimase kollektsiooni nimi on „Liberte, Egalite, Affaire de papiers“ – sõnademäng, mis puudutab Prantsusmaa riiklikku deviisi ja immigrantide raskusi endale isikut tõendavate dokumentide hankimisel. See ühendab Pariisi aafriklaste linnaosade nimedega T-särgid punaservaliste õlakutega, mis on punutud PVC-kilekottidest.
„Aafrika naised on tugevad, nii et minu eesmärk on näidata nende jõudu ja iseseisvust – naist, kes on uhke oma päritolu üle ja kes teab, kuhu ta suundumas on,“ ütleb N'diaye.
„Ma olen prantslane. Aga tänapäeva Prantsusmaal ei pea inimesed mind täieõiguslikuks prantslaseks... Kui midagi halvasti läheb süüdistatakse alati immigrante või moslemeid.“