Kaplinn püüab räpi ja luulega rassilist lõhet vähendada
Autor Joe Penney
Ookeaniga ümbritsetud ja Laudmäe laia kiviga pooleks jagatud Kaplinna erakordse loomuliku ilu taga peitub aastasadu kestnud orjust ja rassismi täis minevik.
Nüüd püüab kunstnike, luuletajate ja filmitegijate uus põlvkond sellest pärandist üle saada ning kuna Lõuna-Aafrikas on 11 ametlikku keelt, ei ole oluline vaid see, mida öeldakse, vaid kuidas seda öeldakse.
Quintin Goliath, kelle lavanimi on Jitsvinger, mis tähendab „see kivis tüüp“, on Kaplinnast pärit segarahvusliku taustaga räppar. Ta esineb afrikaani keeles, mida räägib 7 miljonit lõuna-aafriklast ja mis on välja arenenud hollandi keelest ning mõjutatud ka malai, portugali, inglise, koosa, hiina ja khoisani keeltest.
Goliath, kes räpib muu hulgas poliitika, identiteedi ja armastuse teemadel, ütleb, et afrikaani keel on muutunud populaarsemaks, eriti noorte seas.
„Afrikaani keel on viimase pooleteise sajandi jooksul muutunud trendikamaks ja vabamaks,“ ütles ta. Ta lisas, et Kimberley rajoonis räägitakse ühes lauses kuni kuute erinevat keelt.
„Selle tulemusena jõuab minu igapäevakeel laiema kollektiivse teadvuseni ja seal peitubki afrikaani keele tulevik: kõikehõlmav ja teisi väljendusviise aktsepteeriv.“
Kui mõne arvates on afrikaani keele tulevik paljulubav, siis selle minevik räägib vastupidist. Afrikaani keel arenes välja Kaplinna rajoonis Lääne-Aafrika orjade, Khoi ja Sani hõimude ja Indoneesia põliselanike seas, kes kohandasid hollandi keelt, mida rääkisid tavapäraselt orjapidajad ja kolonistid.
Lõuna-Aafrika rassisuhete instituudi andmete kohaselt on tänapäeval ainult umbes 40 protsenti inimestest, kelle kodukeel on afrikaani keel, valged lõuna-aafriklased.
„Paljud viitavad tänapäevani „valgete“ afrikaani keelele kui ilusale, puhtale ja õigele, aga nende versioonile kui negatiivsele või madalamale vormile, mis peegeldab enesevihkamist, mille orjus, kolonialism ja apartheid neisse jättis,“ ütles Goliath.
„Afrikaani laiemas kogukonnas on vaja palju parandada,“ ütles ta.
Kaplinna luuletaja Jethro Louw esineb samuti afrikaani keeles. Ta on Khoi ja Mosambiigi orjadest põliselanike järeltulija ja tema luule hõlmab põliselanike lugusid ja müüte Kaplinnast. Ta mängib muusikavibu, mida kasutatakse traditsiooniliselt luule, muusika ja suhtlemise jaoks.
„Ma püüan populariseerida esimese rahvuse kultuuri ja selle sümboleid, näiteks nagu üldkasutatav vibu,“ ütles ta.
Peale suulu, koosa ja afrikaani keele on inglise keel neljas räägitavaim keel Lõuna-Aafrikas, kuid selle roll ühiskondlikus elus on palju mõjuvõimsam.
Bheki Pilot Biller on 24-aastane filmitudeng Limpopost, kes räägib suulu ja inglise keelt ning kelle töö keskendub sotsiaalsetele probleemidele.
Pilot ütles, et Kaplinn jääb rassiliselt lõhestatuks ja ta on kogenud diskrimineerimist töökohal, kuna ta ei räägi afrikaani keelt.
„Ma ei saa leppida olukorraga, kus töö saamiseks peab olema kindel nahavärv. Mõne pakkumise juures on märgitud, et afrikaani keelt peab vabalt tundma ja lugema. Mis töö see selline on?“
Tundub, et iga Kaplinna kogukond tunneb vajadust ühtsema Lõuna-Aafrika järele: hiljutisel kontserdil ütles tuntud muusik Jeremy De Tolly, kes on valge ja räägib emakeelena inglise keelt, et riigi valgete populatsioon peaks oma rikkust oma Lõuna-Aafrika kaasmaalastega jagama.