Liikumise jäädvustamine: kuidas pildistada liikuvaid objekte

Alates aias mängivatest lastest ja loomadest kuni voolavate koskede ja kiiret liikumist hõlmavate spordialadeni – fotograafia võimaldab liikumise pildile püüda.

Fotograafina on teil kaks valikut. Te saate kas külmutada ühe kindla hetke või kasutada liikumise ja kiiruse näitamiseks liikumishägu. Teie Canoni kaamera on täis erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, mida saate nende lähenemiste jaoks kasutada.

Kõige olulisem faktor, millega kiiruse jäädvustamisel arvestama peab, on kaamera säriaeg. Kindlasti tasub säriajaga mängida ja erinevaid seadistusi katsetada – ainult nii leiate lähenemise, mis teie jaoks kõige paremini töötab. Enamikul digipeegelkaameratel on maksimaalseks säriajaks kas 1/4000 s või 1/8000 s. Osad peeglita digipeegelkaamerad on varustatud ka elektroonilise katikuga, mis pakub veelgi kiiremat säriaega. Teises otsas olevad aeglasemad säriajad võimaldavad hägustada liikuvaid objekte, mis omakorda aitab liikumise tunnet paremini edasi anda.

Canoni digipeegelkaamerate ja peeglita EOS-kaamerate Tv (Time Value ehk valitud aeg) jäädvustamisrežiimi nimetatakse tihtipeale ka ava prioriteediga režiimiks. See sobib suurepäraselt liikumise jäädvustamiseks, kuna teie saate valida soovitud säriaja ja kaamera särimõõtesüsteem kohandab automaatselt ava väärtust sobiva särituse tagamiseks.

Väga eredad või tumedad valgustingimused piiravad aga säriaja kasutamist. Kui valgust ei ole piisavalt, ei pruugi näiteks subjekti külmutamiseks vajaliku kiire säriaja kasutamine võimalik olla. Samuti ei saa väga ereda valguse korral kasutada liikumishägu jäädvustamiseks vajalikku säritust. Selle lahendamiseks kasutage kaamera automaatset ISO-valgustundlikkuse režiimi ja ava prioriteediga režiimi. Seejärel seadistab teie kaamera automaatselt valgustundlikkust, et saaksite jäädvustada soovitud säriajaga.

1/250 s säriaeg peaks olema piisav kõndivate inimeste külmutamiseks ja 1/500 s säriaeg natuke kiiremini liikuvate subjektide jäädvustamiseks. Veelgi kiiremate subjektide, nagu autod ja lendavad linnud, külmutamiseks on vaja 1/2000 s, 1/4000 s või veelgi kiiremat säriaega. Sobiva säriaja leidmiseks on väga oluline katsetada erinevate säriaegadega – ja kindlasti ärge unustage lõbutsemast!

Väikesed lapsed ja koerad kipuvad väga ettearvamatult liikuma, mistõttu võiks nende pildistamiseks kasutada 1/1000 s säriaega. Sama seadistus sobib ka sportlaste pildistamiseks.

PowerShoti kaameratel on tihtipeale olemas ka eraldi laste ja loomade pildistamiseks mõeldud režiim, kus kasutatakse mitut teravustamiskaadrit. See tagab automaatteravustamise toimimise ja subjektide jälgimise. EOS-kaamerate puhul, millel sellist spetsiaalselt režiimi ei ole, kasutage servoteravustamise (pideva automaatteravustamise) režiimi.

Kiire tegevuse külmutamiseks võib kasutada näiteks spordirežiimi, mis on saadaval enamikul Canoni kaameratel. See muudab kaamera jäädvustamisparameetreid, et saaksite kasutada servoteravustamise režiimis kiiremat säriaega, jälgida liikuvaid subjekte ja jäädvustada sarivõtte režiimis järjestikusi võtteid. Kui tahate aga tuua oma spordifotodesse loomingulist liikumishägu, siis tasub sisse lülitada Tv (ava prioriteediga) režiim ja kasutada soovitud säriaega.

Canoni EOS R süsteemi kaamerates on jälgimisrežiimis ka silma automaatteravustamine, mis võimaldab teil tuvastada ja jälgida subjektide silmi, mis on usaldusväärne viis liikuvate subjektide jälgimiseks.

Aeglasem säriaeg ja pikk säritus võimaldavad teil lisada oma fotodele liikumishägu. Jällegi määrab säriaja kiiruse liikuva objekti kiirus.

Jalgrataste puhul piisab 1/30 s säriajast ning autode ja mootorrataste puhul jääb see vahemikku 1/60 s kuni 1/125 s. Kui tahate hägustada koske, tuleb kasutada üsna pikka säritust (3–5 s). See töötab hästi ka kõndivate inimeste hägustamisel, kui soovite neid „eemaldada“ arhitektuurile keskenduvatelt tänavafotodelt või rahvarohketest maastikupiltidelt.

Ereda päikesevalguse korral võib liikumishägu vajamineva säriaja saavutamine olla veidi keeruline. Seda ka siis, kui kasutate kitsamat ava. Selle lahendamiseks võite kinnitada oma objektiivile neutraalse tiheduse filtri, mis piirab sensorile jõudvat valgust. Mõnikord võib olla vajalik isegi pikema kui 30 s särituse kasutamine. Sellisel juhul valige kaamera käsitsirežiim ja kasutage pirnirežiimi (Bulb).

Kiiruse kontrollimine võimaldab jäädvustada väga loomingulisi videoid. Intervallfotograafias jäädvustatakse kaadreid regulaarsete intervallide järel, mis tekitab tunde aja kiiremast liikumisest. Intervallfotograafia ja regulaarsete intervallide järel pildistamise kohta leiate lisateavet meie intervallfotograafia juhendist.

Kaamerates, nagu Canon EOS 250D ja EOS R süsteem, on sisseehitatud intervallvideorežiim, mis muudab vapustavate videote jäädvustamise veelgi lihtsamaks.

Valige digipeegelkaameras või peeglita kaameras Tv võtterežiim ja seadistage säriaeg 1–4 sekundile. Suumige sisse ja vajutage õrnalt päästikule. Seejärel vajutage päästikule veidi kõvemini, mis käivitab särituse. Kui olete nupuga poole peal, siis alustage objektiivi suumirõngaga sisse suumimist. Proovige ajastada suumimise muutust särituse lõpuga. Teine võimalus on suumida objektiiv täiesti välja ja särituse ajal uuesti sisse.

Liikuvate sõidukite loodud valgusvihkude pildistamine on suurepärane viis liikumise tunde edasiandmiseks. Pimedas ei teki ka ülesärituse ohtu, seega võite kasutada pirnirežiimi (Bulb) ja jätta vajaduse korral katiku paariks minutiks lahti. Nii saate pildile rohkelt valgusvihkusid. Selleks tuleb aga kaamera kinnitada statiivile või mõnele teisele stabiilsele värisemist ennetavale toele.

Teine nipp on kasutada liikuva sõiduki valgustamiseks välklampi. Sedasi on lisaks valgusvihkudele ka auto, mootorratas, rong või isegi jalgratas ilusasti säritatud. Te peate seadistama oma välklambi tagumise kardina välgurežiimile, et välk käivitatakse särituse lõpus (mitte selle alguses). Tavalise eesmise kardina välguga jäävad valgusvihud pigem liikuva sõiduki ette, mitte taha.

Aeglasema säriajaga töötamine tähendab pidevat kaamera värisemise ohtu, mis on eriti tugev telefotoobjektiivide puhul. See viib aga selleni, et lisaks liikumishägule jääb ka põhisubjekt hägusaks. Sellisel juhul on suureks abiks pildistabilisaator. Osadel Canoni pildistabilisaatoriga objektiividel on automaatne panoraamimise tuvastamise funktsioon, mis alustab parandamist ainult vertikaalsel tasandil ja horisontaalse panoraamimise korral.

Teistel Canoni pildistabilisaatoriga objektiividel on kaks režiimi, millest 1. on staatiliste võtete ja 2. režiim panoraamimise jaoks. Osadel objektiividel, nagu Canon RF 70-200mm F2.8L IS USM ja EF 70-200mm f/4L IS II USM, on isegi kolmas stabiliseerimise režiim, mis rakendab stabiliseerimist ainult särituse ajal. See lihtsustab ettearvamatult liikuvate objektide jälgimist pildiotsija kaudu.

Canoni kaamerad EOS R5 ja R6 on varustatud ka IBIS-ega (korpusesse sisseehitatud pildistabilisaator). Seda saab kasutada koos teiste pildistabilisaatorite või optiliselt stabiliseeritud objektiividega.

Lisateabe saamiseks lugege meie näpunäiteid tegevusvõtete panoraamimise kohta.

Mitmetes uuemates EOS-kaamerates, sh Canon EOS 5D Mark IV ja EOS R süsteemi kaamerad, on varustatud mitmiksäri funktsiooniga. Saate seda kasutada koos sarivõtterežiimiga, et jäädvustada ühes kaadris erinevaid tegevuse etappe. Parima tulemuse saate siis, kui subjekt ja taust on võimalikult erinevad. Näiteks hele subjekt tumedal taustal või vastupidi. Kui soovite rohkem teavet, lugege meie mitmiksäriga pildistamise juhendit (saadaval valitud keeltes).

Teine võimalus on kasutada välklampi. Canon Speedlite EL-100 välgul on programmeeritav strobovälgu režiim. Pika särituse ajal välguseeriate kasutamine aitab jäädvustada liikuvat objekti erinevatel hetkedel.

Kui liigutate kaamerat filmimise ajal ringi, mitte ei aseta seda statiivile, saavutate dünaamilisema video. Paljudel Canoni digipeegelkaameratel ja peeglita EOS M ja EOS R süsteemi kaameratel on video digitaalne pildistabilisaator. Tegemist on elektroonilise pildistabilisaatoriga, mis on mõeldud just videote jäädvustamiseks. See aitab ennetada kaamera värisemist ja tagada ühtlasema tulemuse. Lisaks saab seda kasutada koos objektiivi optilise pildistabilisaatoriga ning Canoni EOS R5 ja R6 kaamerates oleva korpusesisese pildistabilisaatoriga.


Autor: Matthew Richards